Next stop Basel. This is the final station. All passengers are kindly requested to leave the train. Thank you and goodbye from the SBB traincrew!

Ma üldse ei mäleta teisipäeva ja kolmapäeva. Aga neljapäeva mäletan see-eest väga hästi, nimelt peale kooli läksin koju,et kohtuda oma hostmomiga,et minna kohe koos Baselisse,et külastada Blinde kuh'i. (ma kusjuures heameelega kopiks kogu kirjelduse selle restorani kohta Elisa blogist aga kuna ma seda hetkel rongis kirjutan,siis mul pole netti,et seda teha:D) Igastahes Blinde kuh'i puhul on tegemist restoraniga, kus puudub valgus ehk siis süüakse kottpimedas. Kui nüüd enamus inimesed mõtlevad,et silmad ju harjuvad ära või,et see pole võimalik,et sa tõesti seal midagi ei näe,siis tõesti EI NÄE seal mitte midagi. Sisenedes restorani anti meile menüüd,et me välja valiks,mis me süüa tahame. Seejärel saabus meie teenindaja (siinkohal mainin,et kõik teenindajad on kas täiesti pimedad või vägaväga piiratud nägemisega). Moodustasime üksteise õlgadest kinni hoides kolonni (kas see kirjutatakse nii:D?) ning sisenesime pimedusse. Meie teenindaja Alexandra selgitas meile rahulikult ära,et paanikaks pole põhjust, näitas meile meie kohad ning võttis esimesed joogitellimused. Natukese aja pärast ütlesime oma söögisoovid ning seejärel läks lõbusaks. Salati söömine oli kui mäng "arva ära,mis sa just suhu panid". Ma ei kujuta ette mitu korda ma "iu" ütlesin kui ma kogemata spargli suhu panin. Muideks, spargel oli ka põhiasi,mille üle pikk arutelu tekkis,et mis see imelik ja rõve asi salatis on. Portsjonid olid suured ning hostmom otsustas näiteks kohe alguses,et kätega on parem süüa. Põhiroaks valisime meie Andreaga mingi steak'i. Ütlen kohe ära,et toidud ei olnud just kõige maitsvamad seal, kuid mingil määral tekitab ikka veidi see segadust,et äkki lihtsalt toit maitsebki teisiti kui ma seda ei näe. Informatsiooniks veel restorani kohta,et see sai alguse projektist, kus taheti inimesi panna olukorda, kus nemad on abivajajad ning pimedad on aitajad. Teenindajad teenindavad lükates enda eest toidukäru,mis nende tööd lihtsustab ning väidetavalt on restorani sisustus üles ehitatud väga lihtsalt,et orienteerumine on lihtne. Hämmastav tunne oli veel see,et kui nägime enda ees meie teenindajat tekkis kohati ebameeldiv tunne teda vaadates, kuid pärast paari lause vahetamist temaga jõudis kohale,et see esimene mulje,mis tekkis oli väga vale ning meie teenindaja puhul oli tegemist ääretult sümpaatse inimesega. Tagasi meie juurde. Kui olime lõpetanud magustoidud siis edasi veetsin mina aega köhides ning kartus,et sa ise ei leiaks teed restoranist välja üles või,et keegi tuleb selja tagant oli kadunud. Samuti vajadus iga natukese aja tagant kontrollida,et kas Julian ikka istub veel minu kõrval või ei. Kõik oli chilll. Pärast lahkumissoovi esitamist toodi meile märjad rätikud,millega me end korrastada saime (haaah, nagu me nägime,et kas me oleme mustad või ei:D) .. ning seejärel uuesti kolonni ning välja restoranist. Registreerimislaua juures jagas seal töötav naisterahvas veel oma muljeid erinevatest kontsertitest,mis Blinde kuh's aset leiavad ning rääkis kahest perekonnast,kes külastavad seda restorani juba mitu aastat ning einestavad koos, kuid valguses pole üksteist kunagi näinud. Kokkuvõttes suurimad tänud mu hostmomile,kes mind sinna viis:)

 

Reede õhtu veetsin kodus. Ravisin on väikest külmetust ning vaatasime Andreaga lolle filme ja nautisin videocalli Karola, Kaarli (ja Matuga). Laupäeval otsustasin,et magan päev otsa,et siis õhtul fit olla ning Andreaga viimast korda koos midagi ette võtta,sest esmaspäevast hakkas tal koolipraktikum,mis näeb ette 3 nädalat ühes farmis töötamist. Läksime siis kahekesi Baselisse,nautisime chillimist Baseli rõdul ning kesköö paiku väntasime ratastega Nordsterni. Nordstern oli tühi.. Otsustasime veidi oodata ning järgmise 4 minuti jooksul tuli Kings of Leoni "sex on fire" ning rahvast voolas sisse. Klubi oli puupüsti täis ning muusika läks aina paremaks. Öösel poole nelja ajal olime mõlemad täiesti surnud. Väntasime kiiresti "citylinersse", haarasime kebabid ning seejärel voodisse tuttu.

Pühapäevale oli alguses plaanitud 100 inimesega gartenfest, mis ära jäeti,sest ilmaennustused olid halvad. Seega otsustas hostmom teha hommikusöögi ainult meile, naabritele ja veel paarile külalisele.. Ilm aga osutus ilusaks ning inimesi meie aeda ilmus 30 ringis,seega üllatus oli suur kui me Andreaga koju jõudsime ja voodisse kukkumise asemel smalltalkima pidime. No worries, istusime ja sõime. (Pean mainima,et mu hostdad tegi parima saia/leiva-katte ever. Ma vist päevad otsa seda ainult söökski) .. Pärast tunni aja möödumist ning pika-ajalist Noé'ga vaidlemist teemal Stress maandusin mina enda voodis ja Andrea enda omas ning kuni kella 3-4ni oli meil lõunauinak,mis lõppes tänu hostmomile,kes meid vooditest välja ajas,et me välja üht mängu mängima läheks. Läksime alguses tusaste nägudega, kuid mäng osutus eriti lõbusaks. Mängu point on teatud pulkadega ümber visata vastasmeeskonna "puuklotse". Nalja sai ning kuna Nicola ka kodus oli,siis mina kuulusin Stoll'de (naabrite) võistkonda (sest meid oli siis täpsetl 4 vs 4) ning enamus aeg möödus meil Noéga üksteist mõnitades ja segades,et ise parem selles mängus olla. Esimese mängu me kaotasime:D ja mäng koosnes pidevast hiilimisest kirsipuude juurde,sest ajeee, kirsid on valmis siin!.. Õhtul sõime terve perega õhtust .. peaaegu tervega,sest Nicola pidi sõjaväkke tagasi minema ning kiirustas poole söögi pealt minema.. Veetsime õhtu veel filmi vaadates, kuid poole filmi pealt kõik magasid ning see üritus jäi veidi katki:D.

Hm, esmaspäeval sain ma enda pangakaardi kätte!  Muidu oli suht mõttetu koolipäev. Matemaatka töö sain 4,5, mis on üpris jee,sest üht ülesannet ma ei teinud,sest tekst oli liiga keeruline. Ja tegelt matemaatika ongi vist ainuke aine,kus ma tööde tegemise ajal enamusest aru saan ja positiivseid hindeid saan. Hm, peale kooli läksin koju, passisin veidi ning 5 paiku tulime hostmomiga Baselisse, sõime hiinakat, jooksime läbi vihma Baselit läbi,sest mu hostmom arvas,et ta kaotas telefoni ära.. kuigi loomulikult oli see tegelikult tal kotis ja me jooksime ilmaasjata. Üks pikk mäng pasjanssi ning nüüd väike Naomi kõne ootamine,et tal õhtusöök läbi saaks ja ma saaks temaga kokku ning läheks veedaks kuskil veidi kvaliteetaega,sest mul on homme ainult üks tund ja see ka kell 11.

Tulevikuplaanidest rääkides: kolmapäeval peale kooli asun teele Lausanne poole ning seejärel Manniga Bulle'i,et osa võtta Birgidi lahkumispeost, neljapäeval lasen kooli sujuvalt üle (direktori luba on olemas jeee), reedel on Baselis Kissogram ja laupäeval magan kodus,sest pühapäeval on VÄGA paljude külalistega gartenfest ning me Andreaga peame vara ärkama ning kogu ürituse vältel abiks olema. Jaa järgmine nädal teisipäeval on Europapark,mis ma Evalt ja Julianilt ja Sandrolt kingiks sain (kui ma maininud pole) ning seejärel neljapäeval vist lähme hostmomiga Andreale farmi külla:D.

 

Emps! hostmom ütles,et kuna ma olen selle kojusõidu eest Eestisse maksnud,siis tegelikult peaks nad mu pagasi kaasa võtma endaga. Aga ma ei mäleta,et kas ma küsisin selle kohta eesti yfust ja nad ütlesid,et ma ei tohi või šveitsi.. hm. Nii,et ilmu palun homme õhtul näiteks msni!:)