šveits: let me see your funky chicken

ehk YES ehk john meyer ehk magamatus ehk virisemine ehk fun ehk fake naeratused ehk head aega.

Esimene päev jõudsime kohale kell 9. Magamata, räpased, kapuutsid peas ning päikseprillid ees ootasime dušši kella 9-st kuni kella 3-ni. Jõime ära meeletult kohvi ning passisime tühja. Dušši alla saamine oli parim osa vist selle päeva juures. Alguses jagati meile paberid bussinumbritega, õllekaartidega (iga õhtu lubatud 5 õlut ning igakord pidi see kaelas olema,sest siis nad said selle ära augustada. õnneks/kahjuks ühelgi päeval viit auku täis ma ei saanud...kaugel sellest ausalt öeldes) Väikse tripi mööda YESi ala tegime ka aga see möödus rohkem meil Birgidiga juttu rääkides kui päriselt ette nähtud ülesandeid tehes. Söögid, duššid tehtud, algas õhtul opening ceremony. Kuulsime esimest korda meie "parimat" laagrilaulu ehk john meyerit. 457 yfu vahetusõpilast ühes ruumis, õhupuudus meeletu ning see,et kõike kahes keeles tehti oli ikka küllaltki tüütu. Siinkohal mainin,et openceremony ajal toimus "Mäng", kus öeldi maa kohta 2 lauset ning siis arvati,et mis maa on. Eesti unustati ära!! Igastahes tegime väikse külastuskäigu YES cafe'sse, kuid üpris vara olime voodis,sest magamata öö rongis andis tunda.

Teine päev hakkas hommikusöögiga (wow) .. ei tegelikult, iga hommik oli meil selline asi nagu plenary session, mille käigus näidati eelmisel päeval tehtud fotosid, jagati informatsiooni jnejn. Peale seda nautisime veel viimast sessionit yfu šveitsiga ehk siis oli leaving home session, mis minul oli äärmiselt lõbus ainult kõige ägedamale leedu-poisile. Seejärel lõuna ning esimene workshop. Selleks oli mul freedom of expression in Islam. Kaks tundi möödus linnulennul ning see oli äärmiselt huvitav. Free time activites möödus meil suhteliselt alati magades (ehk siis paari tunnised pausid,mis workshoppide vahele jäid). Õhtul oli järjekordselt plenary session, kuid selle asemel me kasutasime võimalust rahulikult dušši all käia.. õhtul tripp YES cafesse,mis mulle ja Marile osutus isegi päris pikaks õhtuks,sest uusi sõpru leidus meeletult. Päeva jooksul saime veel loengu eesti yfu stafilt, sest noormehed olid tarvitanud kanget alkoholi ning kuna eestlaste käitumine pidi olema päris ebaviisakas (siinkohal mainin ära ka,et eile õhtul otsustas üks hollandi yfu staff mulle ja marile teatada,et eestlased on kõige tüütumad ja ebaviisakamad. aitäh.)

Kolmanda päeva hommik algas järjekordselt plenary sessioniga, kuhu me ei jõudnud,sest uni oli magusam ning seejärel oli mul workshop blogging, mille puhul ma lootsin,et see on huvitav,sest blog mul ikkagi on ja värki aga osutus nii,et terve workshop oli selle kohta,et kuidas blogi teha. Ma arvan,et seda ma päris oskan,seega veetsin ma oma aja hoopis facebookis. Seejärel järjekordne siesta ehk free time ehk magamine. Ning siis tuli kõige igavam asi üldse ehk express yourself, kus me vaatasime üht "stseeni" vms umbes 20 korda ning silmi ei suutnud lahti hoida. Kuna yesi teemaks oli sõnavabadus,siis oli selle workshopi mõte ka see, kuid huvitavast oli see workshop väga kaugel. Siis tuli loomulikult veel siestat ning õhtu lõpus plenary session järjekordselt. Ja öö lõpetasime YES cafe'ga nagu alati.

Neljanda päeva hommik oli juba surm. Jube väsimus. Alustasime päeva 3 tunnise YES parlamendiga,mis osutus samuti väga igavaks,sest kaua sa ikka viitsid ühte sama teemat kuulata ning toolid olid ebamugavad. Going home session,kus olid grupis koos kõik eestlased oli väga äge. Mängisime mõtetuid mänge ja ajasime suhteliselt idiootset juttu, kuid tuli kohe eesti tunne peale seal. Kui alguses oli mul see,et eesti keeles rääkimine ikka suures seltskonnas oli imelik ja ma läksin pidevalt eestlaste juurde vales keeles,siis nüüd hetkel lennujaamas istudes on täpselt see,et peas ainult eesti keel. Kuid tagasi neljanda päeva juurde.. Kiire pakkimine, closin ceremony ning seejärel YES party, mis mul kestis hommikuni,sest kell 5 pidime asjad eesti bussi peale tõstma (EHK teised läksid koju ning ma pidin oma kohvri ka sinna panema) .. öö möödus Erika väga super tantse vaadates, rannas istudes, kummaliste eesti osside ning väga purjus tüdrukute kommenteerimisega koos Evertiga. Ning kõige kurvem osa oli vist Björnile tsau ütlemine,sest ta elab eriti põhja rootsis,mis tähendab,et ega eriti külla minna ei saa. Igastahes tsaud ka eestlastele ning seejärel kukkusin ma voodisse. Tund aega und, hommikusöök, passimine, tsau-d ülejäänud inimestele,kes šveitsis võpid olid, lubadus ramoniga lõunatama minna ning kurb tsau ütlemine Karlile (õnneks ta ei ela kaugel.. ainult stockholmi kesklinnas). Terve hommik oli väga kummaline,sest ma läksin viimase bussiga,mis tähendas,et ma pidin kõik ära saatma. Seisma, lehvitama kõigile. Eriti kummaline oli eestlastele lehvitada, täpselt selline,et ma ei näe neid ka enam kunagi. .. Igastahes viimasena tsau Jensile (kes oli vahetusaastal eestis ning räägib eriti head eesti keelt. respekt) ja seejärel bussisõit berliini. Ning siin ma istun juba kella poole kahest saati ja ootan oma lendu. (kell on hetkel 18.23) Tund aega veel oodata ning siis tund ja Basel. Kodu. Loodetavasti on Naomi võti postkastis;)...

Ja kui kellelgi tekib küsimus,et kas oli natuke kahju ka,et ma eestisse veel ei tulnud/läinud. Siis hetkeks oli, kuid pigem tundus,et paljud on natuke kadedad,et ma tagasi šveitsi saan. VAHETUSAASTA ON LÄBI JA SEE LÄKS VÄGA F. KIIRESTI! aitäh.

PS! Ma arvan,et ma seda blogi jätkan .. või vähemalt üritan jätkata kuni juuli lõpuni,mis sest,et see enam vahetusaasta pole, kuid emm-issi peaks ikka kuidagi asjadega kursis hoidma juuuu.