šveits

minu vahetusaasta laul.

2009-09-29T20:24:00.001+03:00

lust & lillepidu

2009-07-28T15:46:00.001+03:00

Ma nüüd lõpuks võtsin kokku end ja nüüd hakkan järjest publishima bloge,mis ma valmis kirjutanud olen ja mis ma kohe kirjutan.. kuigi ma kardan,et ma päris kõike ei mäleta täpselt. Aga üritan:)

Eelmine neljapäev (9.juuli) oli plaanitud õhtusöök Hanna juures. Kui alguses mõtlesime Naomiga,et lähme käime Churis rodelbahn'iga sõitmas,siis me olime mõlemad liiga väsinud selle jaoks ja käisime hoopis Berni linna peal, Burgdorfis Naomi ema juures ning õhtul kohtusime teistega,et kõndida Hanna juurde ning süüa tortillasid seal. Jube hea ja lõbus oli. Seltskond oli kohati väike ning enamus inimesi ma teadsin väga hästi. Kümne ajal suundusime baari,mis asub ühes pargis ning on avatud. DJ-ks oli üks Naomi sõpradest ning kohal oli vist enamus Naomi sõpruskonda. Uued tutvused ja kvaliteetaeg. Kui Nick mängimise lõpetas suundusime edasi Turnhalle'sse, kus oli järjekordselt meeletult palju tuttavaid. Kõigil oli ka plaan kluppi minna, kuid kuna ma ei viitsinud purjus inimestega kaasa hängida mõttetusse kluppi,siis osa seltskonnast suundus hoopis edasi Reithalle'sse (sinna kohta,kuskohas mu asjad ära varastati:D) .. Seal mängisime "kuppi", mis on mäng,mida enne seda ma päris palju Noé ja hostdadiga mänginud olin. Tegemist on siis ühe "aiamänguga". Umbes nelja ajal otsustasime Naomiga,et aitab küll ning läksime Fi juurde magama. Hommikul suundusime kohe jõe äärde,et ujuma minna, kuid ilm osutus selle jaoks liiga tuuliseks/külmaks, seega selle asemel istusime ja sõime muruplatsil jõe ääres ning Hanna liitus ka meiega. Õhtu poole käisin korra Naomiga Burgdorfis ning seejärel läksin Aarausse,et näha viimast korda Sandrot,sest ta läks Itaaliasse pikaks ajaks vanavanemate juurde. Laupäeva hommikul käisime Naomiga flohmarkt'il, kus Naomi leidis endale väga laheda kella ning ostis karbitäie umbes 5 x 10 suuruses umbes 100 vana fotot. Seega meie pärastlõuna möödus nende fotode seinale panemisega tualettruumi. Lõpptulemus näeb väga hea välja ning ma üritan kuidagi sellest ka pildi oma blogisse saada. Õhtul käisin Naomi ajutise korterikaaslase Isabelle'i (prantslanna,kes teeb ülikoolipraktikat Baselis) ja sõbra Noé'ga järve ääres grillimas. Täna otsustasime Naomiga Bernis aega veeta ning Brüno't vaatama minna.

PS! Saime Naomiga peale pikka otsimist gurtenipiletid. Nimelt üks meesterahvas müüs kaks piletit väga mõistliku hinnaga, kuid kuna tahtjaid oli palju,siis pidid kõik kirjutama põhjuse,et miks just nemad peaks need saama. Ju siis oli meie põhjus,et ma olen Eestist päris hea põhjus,sest me saime need piletid!:)

avastasime šveitsi

2009-07-07T22:14:00.001+03:00

Naomi võti oli postkastis ning oli tunne nagu oleks jõudnud koju. Fi & Isabelle (naomi uus korterikaaslane,kes elab siin sel ajal kui teine naomi eestis on) olid kodus, kuid yes oli ikka üpriski tappev,seega ma maandusin kiirelt pärast smalltalki naomi voodis ning uni oli hea. Kolmapäeva ma suht magasin maha. Õhtul tegime pannkooke ning vaatasime Fi-ga Twilighti (masendavalt halb). .. Neljapäeva hommikul käisin korra Schinznachis, haarasin veel paar asja,mis ma sinna unustanud olin ning sõin nii palju herneid kui võimalik oli:D. Neljapäeva õhtul oli terve Aarau täis inimesi. Tänavad olid täis prügi ja purjus inimesi ning see meenutas nagu õllesummerit vms. Vahepeal oli isegi lõbus, kuid enamus õhtu oli suht jama ning öine "jalutuskäik" Sarah juurde kestis meeletult kaua. Reede hommikul jõin Leventi töö juures ühe kohvi ning seejärel vaatasime Evaga, kuidas Julian salsat tantsis. Peale ägeda salsa ja umbrellatantsu vaatamist suundusin mina Baselisse,et teha üks mõnus lõunauinak,et seejärel uuesti Aarausse minna. Väikse hilinemisega kohtusime Julianiga Aperto ees nagu alati ning suundusime mingi openairi vms poole,kus kohtusime Leventi, Gabriela, Martina jne-ga. Lõbus õhtu oli.

Laupäeva hommik algas traumapunktis,kus mulle panti diagnoos,et mul on puukborrelioos. Kaks nädalat kangeid antibiootikume, peale mille võtmist on pool tundi selline ~~pilves~~ mõnus tunne. Laupäeva õhtul vaatasime Julianiga "Battle Royale"'i, mis on täiesti kindlalt kõige haigem ja parem jaapani õudukas vms üldse. Seejärel haarasime mäki eined ning veetsime terve õhtu Rheini ääres istudes ning juttu rääkides. Pühapäeva hommikul käisin NT areal "turul" ning seejärel saabus koju Naomi, kellega me turbokiirusel kõik jutud ära üritasime rääkida aga viimastel nädalatel juhtunud asju oli ikka meeletult. Vaatasime veel ühe filmi nign kahe ajal tuli uneaeg.. Esmaspäeva hommik oli suht jube,sest ärkasime (Naomiga) kell 9,et minna Berni,et kokku saada Fi (Federico) ja Ni (Daniel) -ga. Seejärel sõitsime Thuni, ostsime pikniku materjali ning kell 12.30 asusime laevale,et sõida Interlakenisse. Sõit kestis jube kaua, vaated oli ülihead ning jassen on nüüdsest mu lemmikmäng. Interlakenis ootasime tund aega järgmist laeva,et sõita Brienzi. Taaskord olid vaated üliilusad, ilm väga hea ning seltskond samuti. Brienziz laenutasime vesijalgratta, millega käisime neljakesi sõitmas. Meie Naomiga nautisime ning Fi & Ni väntasid. .. Aja parajaks tegemiseks sõime veel ühed jäätised nign seejärel sõitsime rongidega Berni tagasi. Berni jõudes otsustasime Fi juures veel mingit filmi vaadata. Esimene oli meeletult halb õudusfilm,mis hetkel kinodes on nign seejärel film nazi-zombidest. Teise puhul pean mainima,et poleks uskunud Norralt nii head filmi:D Meeldiv üllatus oli.

Teisipäeva hommikul äratas mind Naomi juba kell kümme,sest nad olid koos Fi korterikaaslasega (kelle nime ma kahjuks ei mäleta) poes käinud ning hommikusöögi toonud. Terve hommiku veetsime mõeldes,et millistesse muuseumidesse minna, sest kogu seltskond oli otsustanud,et kui juba esmaspäev oli vägagi "avastame šveitsi", siis me peame samamoodi jätkama. Kahjuks muutus ilm väga kehvaks nign me otsustasime hoopis istuda ühes pubis nign mängida päris mitumitu tundi jassenit. Nii kaua kuni ma lõpuks pidin Aaraus Juliani ja Evaga kokku saama ning Naomi burgdorfi minema. Igastahes nüüd olen ma tagasi Baselis ja meeletult väsinud. Homme ootab ees,kas Bern või Genf või Basel. Eks näis:)

Pildid meie tripist üritan Fi-lt kuidagi saada ning seejärel lisan siia!

let me see your funky chicken

2009-07-01T18:35:00.001+03:00

ehk YES ehk john meyer ehk magamatus ehk virisemine ehk fun ehk fake naeratused ehk head aega.

Esimene päev jõudsime kohale kell 9. Magamata, räpased, kapuutsid peas ning päikseprillid ees ootasime dušši kella 9-st kuni kella 3-ni. Jõime ära meeletult kohvi ning passisime tühja. Dušši alla saamine oli parim osa vist selle päeva juures. Alguses jagati meile paberid bussinumbritega, õllekaartidega (iga õhtu lubatud 5 õlut ning igakord pidi see kaelas olema,sest siis nad said selle ära augustada. õnneks/kahjuks ühelgi päeval viit auku täis ma ei saanud...kaugel sellest ausalt öeldes) Väikse tripi mööda YESi ala tegime ka aga see möödus rohkem meil Birgidiga juttu rääkides kui päriselt ette nähtud ülesandeid tehes. Söögid, duššid tehtud, algas õhtul opening ceremony. Kuulsime esimest korda meie "parimat" laagrilaulu ehk john meyerit. 457 yfu vahetusõpilast ühes ruumis, õhupuudus meeletu ning see,et kõike kahes keeles tehti oli ikka küllaltki tüütu. Siinkohal mainin,et openceremony ajal toimus "Mäng", kus öeldi maa kohta 2 lauset ning siis arvati,et mis maa on. Eesti unustati ära!! Igastahes tegime väikse külastuskäigu YES cafe'sse, kuid üpris vara olime voodis,sest magamata öö rongis andis tunda.

Teine päev hakkas hommikusöögiga (wow) .. ei tegelikult, iga hommik oli meil selline asi nagu plenary session, mille käigus näidati eelmisel päeval tehtud fotosid, jagati informatsiooni jnejn. Peale seda nautisime veel viimast sessionit yfu šveitsiga ehk siis oli leaving home session, mis minul oli äärmiselt lõbus ainult kõige ägedamale leedu-poisile. Seejärel lõuna ning esimene workshop. Selleks oli mul freedom of expression in Islam. Kaks tundi möödus linnulennul ning see oli äärmiselt huvitav. Free time activites möödus meil suhteliselt alati magades (ehk siis paari tunnised pausid,mis workshoppide vahele jäid). Õhtul oli järjekordselt plenary session, kuid selle asemel me kasutasime võimalust rahulikult dušši all käia.. õhtul tripp YES cafesse,mis mulle ja Marile osutus isegi päris pikaks õhtuks,sest uusi sõpru leidus meeletult. Päeva jooksul saime veel loengu eesti yfu stafilt, sest noormehed olid tarvitanud kanget alkoholi ning kuna eestlaste käitumine pidi olema päris ebaviisakas (siinkohal mainin ära ka,et eile õhtul otsustas üks hollandi yfu staff mulle ja marile teatada,et eestlased on kõige tüütumad ja ebaviisakamad. aitäh.)

Kolmanda päeva hommik algas järjekordselt plenary sessioniga, kuhu me ei jõudnud,sest uni oli magusam ning seejärel oli mul workshop blogging, mille puhul ma lootsin,et see on huvitav,sest blog mul ikkagi on ja värki aga osutus nii,et terve workshop oli selle kohta,et kuidas blogi teha. Ma arvan,et seda ma päris oskan,seega veetsin ma oma aja hoopis facebookis. Seejärel järjekordne siesta ehk free time ehk magamine. Ning siis tuli kõige igavam asi üldse ehk express yourself, kus me vaatasime üht "stseeni" vms umbes 20 korda ning silmi ei suutnud lahti hoida. Kuna yesi teemaks oli sõnavabadus,siis oli selle workshopi mõte ka see, kuid huvitavast oli see workshop väga kaugel. Siis tuli loomulikult veel siestat ning õhtu lõpus plenary session järjekordselt. Ja öö lõpetasime YES cafe'ga nagu alati.

Neljanda päeva hommik oli juba surm. Jube väsimus. Alustasime päeva 3 tunnise YES parlamendiga,mis osutus samuti väga igavaks,sest kaua sa ikka viitsid ühte sama teemat kuulata ning toolid olid ebamugavad. Going home session,kus olid grupis koos kõik eestlased oli väga äge. Mängisime mõtetuid mänge ja ajasime suhteliselt idiootset juttu, kuid tuli kohe eesti tunne peale seal. Kui alguses oli mul see,et eesti keeles rääkimine ikka suures seltskonnas oli imelik ja ma läksin pidevalt eestlaste juurde vales keeles,siis nüüd hetkel lennujaamas istudes on täpselt see,et peas ainult eesti keel. Kuid tagasi neljanda päeva juurde.. Kiire pakkimine, closin ceremony ning seejärel YES party, mis mul kestis hommikuni,sest kell 5 pidime asjad eesti bussi peale tõstma (EHK teised läksid koju ning ma pidin oma kohvri ka sinna panema) .. öö möödus Erika väga super tantse vaadates, rannas istudes, kummaliste eesti osside ning väga purjus tüdrukute kommenteerimisega koos Evertiga. Ning kõige kurvem osa oli vist Björnile tsau ütlemine,sest ta elab eriti põhja rootsis,mis tähendab,et ega eriti külla minna ei saa. Igastahes tsaud ka eestlastele ning seejärel kukkusin ma voodisse. Tund aega und, hommikusöök, passimine, tsau-d ülejäänud inimestele,kes šveitsis võpid olid, lubadus ramoniga lõunatama minna ning kurb tsau ütlemine Karlile (õnneks ta ei ela kaugel.. ainult stockholmi kesklinnas). Terve hommik oli väga kummaline,sest ma läksin viimase bussiga,mis tähendas,et ma pidin kõik ära saatma. Seisma, lehvitama kõigile. Eriti kummaline oli eestlastele lehvitada, täpselt selline,et ma ei näe neid ka enam kunagi. .. Igastahes viimasena tsau Jensile (kes oli vahetusaastal eestis ning räägib eriti head eesti keelt. respekt) ja seejärel bussisõit berliini. Ning siin ma istun juba kella poole kahest saati ja ootan oma lendu. (kell on hetkel 18.23) Tund aega veel oodata ning siis tund ja Basel. Kodu. Loodetavasti on Naomi võti postkastis;)...

Ja kui kellelgi tekib küsimus,et kas oli natuke kahju ka,et ma eestisse veel ei tulnud/läinud. Siis hetkeks oli, kuid pigem tundus,et paljud on natuke kadedad,et ma tagasi šveitsi saan. VAHETUSAASTA ON LÄBI JA SEE LÄKS VÄGA F. KIIRESTI! aitäh.

PS! Ma arvan,et ma seda blogi jätkan .. või vähemalt üritan jätkata kuni juuli lõpuni,mis sest,et see enam vahetusaasta pole, kuid emm-issi peaks ikka kuidagi asjadega kursis hoidma juuuu.

evaldas, lemmik leedu poiss / mari ja erika (mõlemad olid võpid taanis)

mari / vikktor (võp,kes ka šveitsis oli rumeeniast)

björn / mann & jens (kes oli eestis võp saksamaalt)

mann / ilusad tüdrukud / birgid

mann & evaldas / ramon (yfu schweiz staff,kellele ei meeldi pildistamine vist)

erika / evaldas

pildid pärinevad manni kaamerast.

ELIASe tehtud, Basel 13.06.2009 hommik

2009-06-30T23:13:00.001+03:00

birgit

levent

christian

skänner oli halb jaaa.

photobooth / nummidus kuubis

2009-06-30T22:52:00.001+03:00

Night in Basel: Istusime alguses kahekesi Julianiga rõdul,kokkasime, õhtustasime ning ootasime kuni teised jõuavad. Kaheksa paiku tulid Levent, Simon & Christian. Veetsime aega IPHONE'st videosid vaadates. Siis lisandus Elias. Igastahes peatselt saabusid veel Naomi & Sebastian. Ning seejärel Martina, Gabriela ja noormees,kelle nime ma ei oska vist kirjutada. Istusime, sõime, nautisime sooja ilma ning jätsime hüvasti Baseli rõduga. Kaheteistkümne ajal lahkusid enamus Aarausse,sest viimased rongid läksid. Meie Eliase, Christiani ja Julianiga läksime Kasernesse peole,mis pidi hea olema, kuid osutus selliseks,et me Julianiga tegime lolle nalju, Christian harjutas oma hispaania keelt ning Elias...hm.. ei mäleta:D. Igastahes pidu polnud eriti midagi erilist ning suht vara olime me korteris tagasi. (hm, vara 2-3 aeg vist). Kell 12 ärkasime, kohvitasime. Käisime mäkis ning seejärel sõitsin mina Schinznachi,et õhtul Sedruni. Kiire pakkimine, Andrea nägemine ning seejärel 3,5 tundi Sedruni. Seal tegime hostmomiga veel ühe mängu pasjanssi ning viimane kord seal korteris oli unimega hea.

Christian & Elias

Simon & Levent

no words needed, I guess.

pictures by: Julian

Esmaspäeva hommikul oli äratus kell 8. Lühike rongisõit ning seejärel mõnus jalgrattasõit läbi lume Andermatti, kus me uue rongi võtsime. Seejärel läbi Wallise,kus ilm muutus eriti meeldivaks ning päike paistis. Suutsin juba smsid Christianile ja Julianile saata,et mulle meeldib jalgrattaga mägedes sõita. KUNI me võtsime uue rongi,et sõita Spiezi lähedale. Rongis saabus väsimus ning ees ootas padukas. Polnud hullu, sõitsime läbi vihma tund aega ja otsisime esimest restorani aga õnneks olime me kuskil mittekusagil, kus selliseid kohti pole. Lõpuks kui leidsime ja otsustasin,et lähen.... AHJAA, tripi point oli Andreale külla minna. ..igastahes otsustasin,et mina lähen sinna edasi postautoga, kuid õnneks otsustas mu hostdad,et ta ei maini mulle, kus ma bussi pean võtma ning kui me juba poolel teel sinna olime,siis mainis seda esimest korda. Igastahes 10 kilomeetrit mäest üles rattaga on liiiga hull minu jaoks. Kohale jõudes olin ma totaalselt surnud ning 100 kana vaatamine seal farmis ei olnud ka just eriti huviäratav. Õhtustasime koos Andrea "hostperega" ning seejärel asusime hostdadiga tagasiteele Spiezi,et kojusõita. Hostmom otsustas sinna jääda. Õnneks läks tee allamäge ning Wildegg-Schinznach dorf polnud ka õnneks niiii hull.

Teisipäeval otsustasin,et üheks tunniks kooli pole mõtet minna ning kohtusin hoopis Bernis Naomiga. Girlstalk and stuff, kuni ma pidin Aarausse minema,et Christianiga kokku saada. Öösel viimase bussiga koju ning kolmapäeval taaskordselt kooli ei jõudnud,sest tegelesin pakkimisega, koristamisega ning õhtul tarisin oma kohvri Naomi juurde. Seejärel käisin hiinakat Christianiga söömas ning seejärel õnnitlesime Samueli matura läbimise puhul ja istusime Rheini ääres. Kiire mäkkk. Ja seejärel korterisse,sest hommikul vaja vara kooli jõuda. Jõudsingi! Kohtusime Julianiga bahnhofis, haarasime kohvid ning asusime füüsika tundide poole teele. Viimane kord kui ma tõesti pean kõndima seda teed mäest üles ja kiirustama,et õigeaegselt jõuda. Koolipäeva kohta kirjutaks ainult seda,et Zeno on parim salsapartner ever. Ühtegi sammu õigesti ei tee aga enamus aeg möödub nagunii naerdes ja tantsimiseks aega ei jää.

Neljapäeva õhtul oli täielik ajapuudus. Kiirelt kõik asjad kokku. Õhtusöök parimas tai restoranis Bruggis koos hostidega ja seejärel rongiga hostmomi ning Ramoniga Baselisse. Ümberringi oli palju pisaraid ja hüvastijätmisi. Ning seejärel rongisõit. Kitsad kupeed, õhku pole, ümberringi nutmine. Head naljad, head inimesed. Pikad vestlused Manniga kuskil suvalises kupees, ainult paar tundi und, jube nälg hommikul, paar tundi bussisõitu siia ja siin ma nüüd olen!!

põletame Baselit

2009-06-20T20:50:00.001+03:00

Naomi kõnet ei viitsinud ma oodata ning läksin ilusti varakult magama hoopis. Magasin öösel kokku 13 tundi ning "hommikul" läksin kell 12 kooli,et saksa keele tundi minna. ~~Õnneks~~ Julian ei maininud esmaspäeval kui ma küsisin,et mis kell ma koolis pean olema,et meil saksa keele tundi pole ja on aint suulised eksamid, mis oleks minu jaoks tähendanud,et ma ei pea üldse kooli minema. Passisin täiesti mõttetult kooli juures,sest millegipärast ei leidnud ma pointi,et koju minna kui ma juba Aarausse sõitnud olin. Tänks, Julian!:)

Teisipäeval kui ma lõpuks otsustasin koju minna,siis koristasin ära oma toa ning veetsin ikka päris pikalt aega oma pabereid sorteerides. Jõudsin saksa keele kursuse omad ilusti sorteeritud ja enamus ära visatud ning nüüd ootavad ainult kooli omad,mida on väga jube palju, sest meil antakse peaaegu kõikides ainetes kopisid ning vihikute asemel kirjutatakse lihtsalt paberile ning seejärel pannakse paber vastavasse kausta/mappi vms. Mingi hetk pidin aitama hostmomil mingi masin tagasi "puukooli" viia. Masina tõsisest vajalikkusest ma aru ei saanud, kuid masina idee on teha muru sisse õhuauke. Igastahes viisime masina tagasi ning loomulikult ei suutnud hostmom sealt lahkuda ilma lillede-asjade ostmiseta. Seekord leidis ta ühe suure põõsa. Makstud, kõndisime auto poole kui mu hostmom taipas,et see ei mahu autosse. Kõndisime siis sellega koju (see oli käru peal). Õnneks oli enamus teed mäest üles,mis tegi kõik eriti lõbusaks, kuid kohale me sellega jõudsime ning käruga "Puukooli" tagasi ka,et autoga uuesti koju sõita. Õhtul kaks mängu pasjanssi, mille ma mõlemad korrad võitsin ning valjuhääldi peal kõne Andreale, kes tegeleb iga hommik sellega,et korjab 100 kana mune. Ta veedab iga homme vähemalt tund aega 100 (!!!!!!!) kana keskel. Jube.

Kolmapäeval sõitsin peale kooli Bulle'i,et ~~tähistada~~ pidutseda koos Birgidi sõpradega,sest kohekohe on kojuminek. Pidu toimus väga looduskaunis kohas ning inimesi oli täpselt piisavalt, minu arvates. Pidu kestis hommikuni olenemata vihmast ning minu arust vastupidiselt Livio sünnipäevale leidsid kõik endale magamiskoha. Karli oli seal tore näha ning minu arust oli meil Manniga kahekesi kvaliteetaeg astmel 4. Ja respekt talle,et ta suutis hommikul kell 5 üles tõusta,et kooli minna. (ma olin direktori käest neljapäeva koolist vabaks küsinud). Reedel käisin koolis ning reede õhtul läksime Julianiga Baselisse,et Kissogrami näha. Kissogram oli äärmiselt halb ning pigem räägin NT area'st, mis on üpriski suurel alal asuv "klubi". Läksime sinna Juliani, Simoni, Leventi, Eliase ning Christian. Enne seda olin veetnud päris palju aega Naomit otsides, sest telefoni mul siis veel polnud ning rahvast oli meeletult. Igastahes Nt-sse minnes oli Naomi ka juba meiega ning kvaliteetaeg võis alati. Selle peo kirjeldamine või selle koha kirjeldamine oleks liiga raske. Palju baare, pidusid, bände kuskil vabrikute vahel vms. Öösel kahe ajal liikusime sealt ära,et minna järgmisele peole. Tee peal otsustasid Elias ning Christian lennata,mis lõppes kukkudes ning muruplekkidega Eliase pükstel. Hundirattad, kukerpallid ja kõik suutsime me selles pargis ära teha. Järgmine pidu polnud päris pidu. See oli pigem istumine latiinodega. Levent & Simon jäid magama. Elias mängis kitarri ning mina ja Christian chillisime väljas,sest jube igav oli. Ma ei tea kaua me seal olime,sest mul polnud kella:D aga igastahes üks hetk otsustasin ma koju minna. Teised ühinesid ning 15 minutiline koju kõndimine pikenes 45 peale. Kebab, Simoni saatmine rongi peale ning kell 5-6 umbes olime voodites. Hommik oli meeletult mõnus. Istusime neljakesi (Julian oli hommikul vara koju läinud) rõdul, jõime kohvi. Laupäeva õhtu veetsin kodus, sest Zürichisse minek tundus liiga kauge ning pühapäeva hommikul pidime Andreaga kell kaheksa ärkama.

Pühapäeval kella 10 paiku saabusid külalised ja neid saabus ikka üpris palju. Ilm oli meeletult soe ning süüa oli meeletult. Mingi aeg saabus Julian ning lebotasime, rääkisime juttu, nautisime sööki. Kella kahe ajal oli veel 15 inimesega lõunasöök ning seejärel koristamine. Ja seda tegime me päris kaua. Kui maja enamvähem korras oli, kukkusime mõlemad Andreaga voodisse,sest lihtsalt ei suutnud enam silmi lahti hoida. Gartenfesti "jääke" sõime me veel päris mitumitu päeva. Esmaspäeval oli tavaline koolipäev ning teisipäeval EUROPAPARK. Hommikul Julianilt kõne saades,et ma pean nüüd ärkama, oli ainuke mõte,et kas ma pean tulema... Aga Bruggi kohale jõudes, Sandrot ja Evat nähes oli tuju juba ülihea ning paaritunnise bussisõidu ajal sai täpselt piisavalt magada,et elu sisse tuleks. Europapark oli super! Meeletu kiirusega ameerika mäed, peaalaspidi olemine, adrenaliin. Kõik,kõik. Kodusõidu ajal oli küll plaanis magada, kuid see jäi meil ära,sest terve sõidu aja rääkisime Evaga täielikult idiootset juttu ning ei lasknud Julianil ka magada. Bruggi jõudes, istusime Julianiga veidi ühes lounge's ning kella 10 ajal kukkusin ma voodisse. Kolmapäeval peale kooli käisime Julianiga shoppamas,sest ta vajas uusi pükse. Kolmapäeva õhtu veetsin hostdadiga punaseid sõstraid ja kirsse korjates. Siis üht masinat kasutades kõigist kirssidest kive välja võttes.. Seejärel nendest moosi ja kooki jne tehes. Igastahes kell 11 peegli ette lõppu jõudes oli mu nägu ning ka käed punased ning küünte alt on seda endiselt veidi raske välja saada.

Hm, neljapäeval oli jälle tavaline koolipäev, kuigi tunde jääb viimasel ajal päris palju ära ning kontrolltöösid enam pole. Peale kooli magasin paar tundi kodus ning seejärel läksin Aarausse,et Christianiga kokku saata. Viimase bussiga koju ning reede hommikul kell 6 üles,et kooli minna. Reedene koolipäev oli kõige mõttetum üldse. Esimesed kaks tndi vaatasime väga head filmi ning seejärel oli 4 vaba tundi ja peale seda üks keemia tund. Ma ootasin NELI tundi,et minna keemiasse, kus ma tegin sudokusid ning rääkisin Julianile kui väga ma tahan,et see tund lõppeks. Silmad vajusid kogu aeg kinni. Peale kooli läks enamus klassi koos ühte baari istuma ning nalja sai päris palju, kuid uni oli endiselt meeletu, seega kojuminek oli vägagi vajalik. Paar tundi magamist ning seejärel hostmomiga pasjanss ning ma võitsin jälle mõlemad mängud. Haa, kui alguses mu hostmomil oli veidi igav mängida,sest ma ei osanud seda väga hästi,siis hetkel on tal vägagi tugev vastane!

Õhtul oli plaanis Björni äraminemispeole minna aga kuna ilm oli halb,siis ei tahtnud ma tegelikult kodust üldse lahkuda, kuni tuli Christianilt sms,et ma Aarausse läheks ning mingile kontsertile. Mõeldud, tehtud. Kontsert oli üpriski mõttetu, kuid joogid olid tasuta ning seltskond oli super. Öösel kell pool kaks võtsin rongi Baselisse ning uni oli hea!

Nüüd sõidan Baselisse (haah, ma kirjutan kogu aeg blogi siis kui ma Baselisse sõidan). Frickis tuleb rongi peale Julian. Hiljem saabuvad Levent, Christian, Elias, Naomi.. ja loodetavasti Gabriela ning siis me veedame viimase õhtu Baseli korterirõdul:) Tuleb again kvaliteetaeg. Ja homme kell 4 sõidan Sedruni poole,et esmaspäeval koos hostidega ratastega Sedrunist Brienzi sõita,et külastada Andreat. Ning siis tuleb veel kaks päeva koolis ja siis minek YESile. Ma ei usu siiamaani,et vahetusaasta läbi on, et ma enam hommikuti Wildeggi ei sõida bussiga, kus ma Evaga kokku saan või ei jookse rongi peale,et kiiresti koju saada.. Või ei naera Juliani üle, kellel üleväsimusest tulenevad eriti hullud tujud on:D

Aga tulevik tundub ka super, seega patja nutma ei hakka:D

2009-06-14T19:49:00.001+03:00

Eile leidsin Baseli korterist 3 ilusat poissi & oma jalast puugi.

Tegelikult kirjutan blogi kunagi nädala teises pooles,sest hetkel on väsimus ja järgmise paari päeva jooksul lihtsalt ei viitsi:)

kullakallikesed

2009-06-11T22:16:00.001+03:00

Next stop Basel. This is the final station. All passengers are kindly requested to leave the train. Thank you and goodbye from the SBB traincrew!

2009-06-08T22:41:00.001+03:00

Ma üldse ei mäleta teisipäeva ja kolmapäeva. Aga neljapäeva mäletan see-eest väga hästi, nimelt peale kooli läksin koju,et kohtuda oma hostmomiga,et minna kohe koos Baselisse,et külastada Blinde kuh'i. (ma kusjuures heameelega kopiks kogu kirjelduse selle restorani kohta Elisa blogist aga kuna ma seda hetkel rongis kirjutan,siis mul pole netti,et seda teha:D) Igastahes Blinde kuh'i puhul on tegemist restoraniga, kus puudub valgus ehk siis süüakse kottpimedas. Kui nüüd enamus inimesed mõtlevad,et silmad ju harjuvad ära või,et see pole võimalik,et sa tõesti seal midagi ei näe,siis tõesti EI NÄE seal mitte midagi. Sisenedes restorani anti meile menüüd,et me välja valiks,mis me süüa tahame. Seejärel saabus meie teenindaja (siinkohal mainin,et kõik teenindajad on kas täiesti pimedad või vägaväga piiratud nägemisega). Moodustasime üksteise õlgadest kinni hoides kolonni (kas see kirjutatakse nii:D?) ning sisenesime pimedusse. Meie teenindaja Alexandra selgitas meile rahulikult ära,et paanikaks pole põhjust, näitas meile meie kohad ning võttis esimesed joogitellimused. Natukese aja pärast ütlesime oma söögisoovid ning seejärel läks lõbusaks. Salati söömine oli kui mäng "arva ära,mis sa just suhu panid". Ma ei kujuta ette mitu korda ma "iu" ütlesin kui ma kogemata spargli suhu panin. Muideks, spargel oli ka põhiasi,mille üle pikk arutelu tekkis,et mis see imelik ja rõve asi salatis on. Portsjonid olid suured ning hostmom otsustas näiteks kohe alguses,et kätega on parem süüa. Põhiroaks valisime meie Andreaga mingi steak'i. Ütlen kohe ära,et toidud ei olnud just kõige maitsvamad seal, kuid mingil määral tekitab ikka veidi see segadust,et äkki lihtsalt toit maitsebki teisiti kui ma seda ei näe. Informatsiooniks veel restorani kohta,et see sai alguse projektist, kus taheti inimesi panna olukorda, kus nemad on abivajajad ning pimedad on aitajad. Teenindajad teenindavad lükates enda eest toidukäru,mis nende tööd lihtsustab ning väidetavalt on restorani sisustus üles ehitatud väga lihtsalt,et orienteerumine on lihtne. Hämmastav tunne oli veel see,et kui nägime enda ees meie teenindajat tekkis kohati ebameeldiv tunne teda vaadates, kuid pärast paari lause vahetamist temaga jõudis kohale,et see esimene mulje,mis tekkis oli väga vale ning meie teenindaja puhul oli tegemist ääretult sümpaatse inimesega. Tagasi meie juurde. Kui olime lõpetanud magustoidud siis edasi veetsin mina aega köhides ning kartus,et sa ise ei leiaks teed restoranist välja üles või,et keegi tuleb selja tagant oli kadunud. Samuti vajadus iga natukese aja tagant kontrollida,et kas Julian ikka istub veel minu kõrval või ei. Kõik oli chilll. Pärast lahkumissoovi esitamist toodi meile märjad rätikud,millega me end korrastada saime (haaah, nagu me nägime,et kas me oleme mustad või ei:D) .. ning seejärel uuesti kolonni ning välja restoranist. Registreerimislaua juures jagas seal töötav naisterahvas veel oma muljeid erinevatest kontsertitest,mis Blinde kuh's aset leiavad ning rääkis kahest perekonnast,kes külastavad seda restorani juba mitu aastat ning einestavad koos, kuid valguses pole üksteist kunagi näinud. Kokkuvõttes suurimad tänud mu hostmomile,kes mind sinna viis:)

Reede õhtu veetsin kodus. Ravisin on väikest külmetust ning vaatasime Andreaga lolle filme ja nautisin videocalli Karola, Kaarli (ja Matuga). Laupäeval otsustasin,et magan päev otsa,et siis õhtul fit olla ning Andreaga viimast korda koos midagi ette võtta,sest esmaspäevast hakkas tal koolipraktikum,mis näeb ette 3 nädalat ühes farmis töötamist. Läksime siis kahekesi Baselisse,nautisime chillimist Baseli rõdul ning kesköö paiku väntasime ratastega Nordsterni. Nordstern oli tühi.. Otsustasime veidi oodata ning järgmise 4 minuti jooksul tuli Kings of Leoni "sex on fire" ning rahvast voolas sisse. Klubi oli puupüsti täis ning muusika läks aina paremaks. Öösel poole nelja ajal olime mõlemad täiesti surnud. Väntasime kiiresti "citylinersse", haarasime kebabid ning seejärel voodisse tuttu.

Pühapäevale oli alguses plaanitud 100 inimesega gartenfest, mis ära jäeti,sest ilmaennustused olid halvad. Seega otsustas hostmom teha hommikusöögi ainult meile, naabritele ja veel paarile külalisele.. Ilm aga osutus ilusaks ning inimesi meie aeda ilmus 30 ringis,seega üllatus oli suur kui me Andreaga koju jõudsime ja voodisse kukkumise asemel smalltalkima pidime. No worries, istusime ja sõime. (Pean mainima,et mu hostdad tegi parima saia/leiva-katte ever. Ma vist päevad otsa seda ainult söökski) .. Pärast tunni aja möödumist ning pika-ajalist Noé'ga vaidlemist teemal Stress maandusin mina enda voodis ja Andrea enda omas ning kuni kella 3-4ni oli meil lõunauinak,mis lõppes tänu hostmomile,kes meid vooditest välja ajas,et me välja üht mängu mängima läheks. Läksime alguses tusaste nägudega, kuid mäng osutus eriti lõbusaks. Mängu point on teatud pulkadega ümber visata vastasmeeskonna "puuklotse". Nalja sai ning kuna Nicola ka kodus oli,siis mina kuulusin Stoll'de (naabrite) võistkonda (sest meid oli siis täpsetl 4 vs 4) ning enamus aeg möödus meil Noéga üksteist mõnitades ja segades,et ise parem selles mängus olla. Esimese mängu me kaotasime:D ja mäng koosnes pidevast hiilimisest kirsipuude juurde,sest ajeee, kirsid on valmis siin!.. Õhtul sõime terve perega õhtust .. peaaegu tervega,sest Nicola pidi sõjaväkke tagasi minema ning kiirustas poole söögi pealt minema.. Veetsime õhtu veel filmi vaadates, kuid poole filmi pealt kõik magasid ning see üritus jäi veidi katki:D.

Hm, esmaspäeval sain ma enda pangakaardi kätte! Muidu oli suht mõttetu koolipäev. Matemaatka töö sain 4,5, mis on üpris jee,sest üht ülesannet ma ei teinud,sest tekst oli liiga keeruline. Ja tegelt matemaatika ongi vist ainuke aine,kus ma tööde tegemise ajal enamusest aru saan ja positiivseid hindeid saan. Hm, peale kooli läksin koju, passisin veidi ning 5 paiku tulime hostmomiga Baselisse, sõime hiinakat, jooksime läbi vihma Baselit läbi,sest mu hostmom arvas,et ta kaotas telefoni ära.. kuigi loomulikult oli see tegelikult tal kotis ja me jooksime ilmaasjata. Üks pikk mäng pasjanssi ning nüüd väike Naomi kõne ootamine,et tal õhtusöök läbi saaks ja ma saaks temaga kokku ning läheks veedaks kuskil veidi kvaliteetaega,sest mul on homme ainult üks tund ja see ka kell 11.

Tulevikuplaanidest rääkides: kolmapäeval peale kooli asun teele Lausanne poole ning seejärel Manniga Bulle'i,et osa võtta Birgidi lahkumispeost, neljapäeval lasen kooli sujuvalt üle (direktori luba on olemas jeee), reedel on Baselis Kissogram ja laupäeval magan kodus,sest pühapäeval on VÄGA paljude külalistega gartenfest ning me Andreaga peame vara ärkama ning kogu ürituse vältel abiks olema. Jaa järgmine nädal teisipäeval on Europapark,mis ma Evalt ja Julianilt ja Sandrolt kingiks sain (kui ma maininud pole) ning seejärel neljapäeval vist lähme hostmomiga Andreale farmi külla:D.

Emps! hostmom ütles,et kuna ma olen selle kojusõidu eest Eestisse maksnud,siis tegelikult peaks nad mu pagasi kaasa võtma endaga. Aga ma ei mäleta,et kas ma küsisin selle kohta eesti yfust ja nad ütlesid,et ma ei tohi või šveitsi.. hm. Nii,et ilmu palun homme õhtul näiteks msni!:)

Blinde kuh

2009-06-05T20:26:00.001+03:00

Mina, Julian, hostmom & hostsis "Blinde kuh"s

2009-06-02T17:03:00.001+03:00

Alustuseks mainin kohe ära,et maasikatest on mul kõrini aga tegelikult tulen selle teema juurde pikemalt hiljem tagasi. Jätkan siis ilusti eelmise neljapäevast kirjutamisega. Nimelt peale kaht tundi igavlemist füüsika tunnis nõustusin Evaga,et lähen kehalise tundi. Esimest korda lõi tõsiselt välja see,et mul polnud õrna aimugi,mis ma kaasa pidin võtma ehk siis kui neil on minek ujuma, tähendab see seda,et pannakse selga ujumisriided, nende peale dressid ning võetakse rätik kaenlasse, joostakse meeletult pikk maa mäest alla välibasseini, ujutakse 1000 meetrit ning seejärel tagasi MÄEST ÜLES. Kui tekib küsimus,et kas ma olin surnud või jaa? siis jah, vastus on JAA. (üliloogiline lause tuli:D). Mainimisväärt on vist ka asjaolu,et ma loll võtsin kaasa ainult ujumisriided ning dressid sain õpetajalt ehk siis dressid olid mõnusalt suured. Sain hakkama:)

Õhtul läksime hostmomi, hostsisi ja hostmomi sõbranna ja ta pojaga Zürichisse. Kõigepealt sõime eriti salatit,mis maksis 350 eeku ja oli kõige halvem asi ever. Hiljem ühinesin oma klassiga ning mu hostmom & co läks omateed.. vaatama sama etendust,mis mina. Etendus oli hea, väga hea ning arvatavasti tänu sellele,et me seda klassis päris palju käsitlenud olime, sain ma päris palju aru. Ahjaa, vaatasime "Kolmekrossiooperit". Peale etendust suundusime Julianiga Baselisse,sest SkuBaril oli sünnipäev ning Naomil sai kool läbi. Pidu kestis hommikuni (ning pikenes tänu sellele ka,et Naomi suutis ära kaotada oma võtmed ning telefoni) ning hommikul kestis uni liiga kaua. Kolmandasse tundi hiljaks jäädes, avastades,et me oma suulised eksamid maha magasime, teatas klassijuhataja,et me peame nüüd klassile koogi küpsetama. Jesssss. Ülejäänud koolipäev möödus lolli juttu ajades ning magades.

Peale kooli tulin koju magama. Magasin päris kaua, tegime süüa Andreaga ning seejärel läksin Baselisse,et Naomiga filmi vaadata. Laupäeva hommikul kestis uni meeletult kaua. Lõpuks msni jõudes avastasin,et mul siiski oleks võimalus Livio, Brice'i ja Marco sünnipäevale minna. Kiirelt asjad korda,et Baselist otse Berni, siis Romonti ning lõpuks kuskile in the middle of nowhere'i ehk Sales'i. Rongist maha tulles oli täielik "midakuradit", sest seisin vihmas, kohas,mis tundus täiesti väljasurnud. Paari minuti pärast astus ühest autost välja noormees,kes teatas,et ta läheb samasse kohta,kus mina ning,et ta helistas Brice'ile,et keegi ei pea mulle järgi tulema. Väga hea. Jõudsin kohale, kahetsesin,sest meenus jälle,et ma ei saa ju sõnagi aru,mis nad räägivad ehk siis tegemist on Birgidi sõpradega ehk siis prantsuse keel. Polnud hullu. Saksa keel oli päris palju teemas ning nalja sai. Hommikul oli küll jube halb olla kuskil metsas, teades,et kuidagi koju ei saa ja ainuke võimalus on oodata. Aga muidu polnud seal vigagi:) Tegevust leidus.

Pühapäev möödus magades ja enda tuba koristades. Esmaspäeva võiksin nimetada üheks kasulikuimaks päevaks Šveitsis. Nimelt algas päev loomulikult hommikusöögiga, seejärel järgnes köögikoristus ning tunniajane paus. Pärast pikutamist ning inglise keele raamatu lõpetamist koristasime Andreaga ära kogu meie korruse ning andsime viimase lihvi enda tubadele. Seejärel pesin puhtaks kõik oma jalanõud, mis sest,et punase veini maha pesemine oli rämedalt keeruline ning roosad ketsid on suhteliselt heleroosaks kulunud juba. Seejärel veetsime aega Andreaga maasikapõllul ehk siis räme palavus ja maasikatest on kõrini. Koju jõudes puhastasime maasikaid maasikamoosi, õhtuse magustoidu ning maasikapüree vms jaoks. Tegime Andreaga ise maasikamoosi (ja mitte toormoosi, vaid päris. wow).. Riisusime kokku kogu heina mu hostperele kuuluva maalapi pealt, kus "aiapeo jaoks" kõik maha niideti,et rohkem ruumi oleks. Tõstsime heina isegi auto peale (hostdadi abiga ofkoors) ja seeärel aitasime teha magustoitu. Kui pärast õhtusööki naabrite juures tuli tegelema hakata saksa keele raamatuga,mida ma polnud veel alustanud ja mille peale mul täna eksam on, siis vajusid silmad juba kinni ning umbes 11 ajal tassisime tekid, madratsid välja,et õue magama minna. Siiamaani on väljas parim uni ever olnud. Ja pidevalt väljas on selline tunne,et paremaks ei saa enam minna:D Pluss kui mu hostmomil igav on enne magamaminekut igav siis ta räägib mulle ja andreale muinasjutte,mis on äärmiselt tobe aga une toob ülihästi peale. Ainult täna öösel kell 4 läks ilm kohati niiskeks ning kurk hakkas valutama. Mis lõppes sellega,et uni läks ära ning kell 8 olin ma juba suhteliselt üleval,et kooli minna, mis sest,et kool algas täna alles kell 10.30. Igastahes nüüd on neelamisega probleeme, jee. Ja vist täna öösel jätan väljas magamise vahele.

Muide. Aukonsulisse helistasin ja saan asenduspassi selleks ajaks kui ma Saksamaal käin. Ning koju tagasitulekuks pean endale hankima päris passi ehk siis aega on veel piisavalt. Pärast järgmise meili saamis aukonsulist hakkan tegelema pärispassiga või pigem siis kui mu pangakaart saabub,mis peaks lähiajal juhtuma:)

Ja jep, vahetusaasta on suhteliselt läbi.

Edit: Suulise eksami raamatu kohta tegin edukalt (olenemata sellest,et ma hinnet ei saanud) ja külmkapp täis stracciatella jäätist on illluuuuuus!

2009-05-27T23:14:00.001+03:00

Alustuseks mainin,et teater oli väga äge. Mitte küll selle poolt,et sisu meeletult hea oleks olnud, vaid show poolt. Vaatamas käisime Silo8-e, mis räägib mingil absurdsel ajal olevast vanadekodust ning selle elanikest. Sisu ma ümber jutustama ei hakka, kuid aga mainin,et ma ei imesta,miks see juba 5 seasonit kogu aeg välja müüdud on. Efektid, lihtne sisu ning asjade õhku laskmine meeldib nagunii kõigile ning inimesi seal oli ikka väga erinevaid. Hm, mainiks ära selle,et lõpus põlevad kõik "laval" (see on vabaõhuetendus) olevad hooned ning peaosatäitjad sõidavad ära hõljuva laevaga ja etenduse keskel sõidavad kõik tegelased karuselliga,mis õhus on (kasutatud on ofkoors kraana abi, kuid siiski). Stseen, kus üks osatäitja üle lava lendab ning publikut vihma eest kaitsva katuse peal maandub ning hiljem vastu ühe hoone seina "lendab" ja seejärel järgmised 15 minti etendusest seal seina küljes ripub, oli küll üpriski wtf ja wow korraga.

Peale etendust suundusime meie Naomiga Berni. Jalutasime läbi linna ning virisesime palavuse üle, kohtusime Naomi sõbraga,kes meiega ühines ning suundusime Turnahalle'sse (vanast võimlast on tehtud bar/lounge/klubi vms). Istusime eriti mõnusas hoovis ning vaatasime inimesi. Kuna siiamaani pole ma eriti Bernis väljas käinud ( haah, kui välja arvata esimene kord Manni & Birxiga väljes käies vist) , siis oli meeletult äge kohtuda paljude Naomi Berni sõpradega. Erinevus Berni ja Baseli inimeste vahel on eriti suur. Enamus Berni inimestel on ükskõik teiste arvamusest, vastupidiselt Baselile, kus enamus inimesi on snoobid, kes arvavad,et nad teavad kõike kunstist,sest Baselis asub meeletult palju kunstimuuseume. Bernis on kõik kuidagi vabam ja olen täiesti kindel,et mu juulikuu möödub hoopis Bernis.

Umbes kahe ajal otsustasime Naomiga Turnhallest lahkuda ning Dachstocki minna. Idee oli hea, inimesed seal kahtlased ning muusika väga hea. Tantsisime, palju tantsisime. Naomi pani oma koti lava alla ning kuna minu kott mind ka veidi häiris, siis panin enda pisikese koti Naomi suure koti sisse. Järgmne hetk mõtlesin,et vaatan, äkki keegi on mulle sõnumi saatnud vms. Kotti polnud, otsisin veel, ikka polnud. Siis tuli Naomi otsis ka. Mis läinud see läinud. Küsisime, polnud. Tantsisime edasi:D ... kuskil kuue ajal tegime päris mitu ringi ümber klubi,et äkki leiame midagi. Üks töötajates oli leidnud mu elamisloa, mis tegelikult aitas päris kaasa järgmine päev. Poole seitsme aeg otsustasime magama ära minna ning vaadata,mis homme saab. Järgmisel hommikul helistas Naomi,et saame 10 minuti pärast Berni bahnhofis kokku(Naomi läks koju ning ma jäin ta sõbra Juliani juurde Berni,sest ilma GA-ta oleks päris ~~lõbus~~ keeruline Burgdorfi trippida), kott on leitud. Hommikul saime ~~rõõmsalt~~ peaaegu surres, sest sooja oli 30 ringis nign meil mõlemal olid teksad ning tumedad pluusid, kokku ning asusime kuskile ma-ei-tea-kuhu poole teele,et kott kätte saada. Ootasime politseijaoskonna ukse taga ligi 20 minti (pühapäev, puhkepäev) ning kui viimaks uks avati, saime teada,et enamus asju on puudu, jeeeeee. Siiamaani on seletamatu,mis teeb keegi mu passi ja pangakaardiga või pigem, kes varastaks ära Naomi kingad ja salli (kuigi peab tunnistama,et need mõlemad on üliägedad;D) Liiga kaua aega politseijaoskonnas, kaua aega kojusõitu, jalutuskäik uuesti Reithalle'sse ning seejärel pool tundi rongi ootamist. Palju õnne mulle. Väsimus oli meeletu.

Esmaspäeva hommikul käisime hostmomiga SBB-s,et mulle uut GA-d saada. See kestis täpselt 2 tundi ning koosnes 4-st telefonivestlusest politseiga ja mu hostmomi vestlusest politseiametnikuga teemal,mis ilm neil Bernis on ja,mis meil Bruggis. Vahetult enne matemaatika algust oli mul asendus-GA käes ning kool ootas. Esmaspäeva õhtu veetsime Andrea ja hostmomiga väljas magades. Hostmom jutustas meile muinasjutte ja me Andreaga magasime juba esimese 5 minuti jooksul. Väga kummaliselt hea oli. Kuigi teisipäeva hommikul kell 8 hakkas vihma sadama,mis tähendas,et ma pidin oma tuppa kolima. Loomulikult olin ma unustanud eelmine õhtu küsida äratuskella, tänu millele ma ärkasin üles alles kell 11.30 ja jõudsin kooli täpselt viimaseks tunniks (mul on teisipäeviti tegelt enivei aint 2 tundi). Peale kooli kiirustasin Baselisse,et hüvasti jätta Naomi2-ga (eesti-Naomi), sest ta läheb Venemaale kuuks ajaks ning hiljem Eestisse.

Kolmapäeval käisin kahes ajalootunnis istumas ning seejärel sõitsin koju,et ajada oma passi ja pangakaardi asju. Kodus ootas mind uus hueregeil GA ja kiri,et postkontoris on pakk mulle. Peenleib & mustleib..mmm... ja pralineed. Ja aitäh lõhna eest Subka'dele ja piltide eest ka! 12 ajal suundusin tagasi kooli,et teada saada,et kunstitunnid jäävad ära ning amose veedame facebookis olles.. hm, mõttekas. Istusin peale amost kooli ees ning rääkisin Sarah'ga juttu,kes mulle seletas kui lollid on ameeriklased ning miks tal on šveitsis parem kui usas. Peale kooli istusin veidi aega Juliani,Leventi ja Gabriealaga BambiBeasti proovikas ning seejärel saabusin kella 6-ks koju,et koos hostõega kokkata. Ja homme lähen vist kekades ujuma ning peale kooli hostmomiga sööma ning peale seda teatrisse ja siis vist Baselisse. ILUS.

Pro, Group5

2009-05-23T17:00:00.001+03:00

Esmaspäev, teisipäev, kolmap möödusid nagu tavalised koolipäevad ikka. Esmaspäeva veetsin Andrea ja hostmomiga Baselis. Astusin korra sisse ka Naomide juurde. Kolmapäeval oli hästi palju vabu tunde ning selle aja veetsin päikse käes lebotades. Ja õhtul läksin Naomi juurde, kust ma ei suutnud enam lahkuda,sest mul oli päiksepiste.. õnneks mitte eriti hardcore aga mõnus palavik oli. Neljapäeva hommikul pidin ärkama juba kell 11,sest Naomi väiksed naabrilapsed karjusid aias ja akent ei olnud võimlik kinni panna,sest nii palav oli. Neljapäeva päeva veetsin jõe ääres muusikat kuulates ning kella 3 ajal ühines minuga Ani, kellega oli hea istuda ja juttu rääkida. Kella 8 ajal läksin Naomi juurde, kus olid ka Samuel, Sebastian, Karl ja Björn. Sai päris palju rootsi keelt kuulda. Ilus. Mõtlesime kuskile peole minna aga enamus kohti oli suletud. Pidu otsides kõndisime läbi ikka päris palju Baselit. Pidu ei leidnud ja kõndisime hoopis läbi vihma koju, mis lõppes sellega,et me tegime Naomiga veesõda ja olime mõlemad Naomiga läbimärjad. Skinny jeans'de äravõtmine on päris raske kui need läbimärjad on.

Ja eile oli Juliani sünnipäev. Esimese asjana suutsime kohe Gabriela ja Leventiga vale bussi võtta. Saabusime päris hilja, kuid tore oli:) Istuda ja vaadata järjest Incubuse videosid oli eriti Eestilik.

Ja täna hostide ja Naomiga sööma ning teatrisse. Hiljem Berni kluppi, I guess.

There's something and it makes me smile, I think I like you.

2009-05-17T00:41:00.001+03:00

Istun hetkel oma teki sees, tugitoolis, raadio 2 mängib ning telekast tuleb eurovisioon. Plaan minna Zeno bändi kontsertile jäi ära,sest ma lihtsalt ei suutnud end voodist välja ajada, uni oli liiga suur. Ja kuskile peole minek Naomiga on ka liiga kaugel ning parem naudin seda,et mitte kedagi kodus pole. Mõtlesin küll,et äkki on hoog sees,et kirjutan tervest nädalast,et mis ma teinud olen aga ma arvan,et ma olen liiga väsinud,et suudaks kõike meelde tuletada,mis see nädal toimus. Aga eks ma proovin:)

(pilt: 1.mai 2009)

Ilmade kohta võin öelda,et külm ei ole aga vihma sajab pidevalt. Kõik jutud Šveitsi ilmade kohta ei vasta see aasta tõele aga mind see eriti ei häiri hetkel. Hm, koolis oli lõpuklassidel viimane nädal,mis tähendas,et iga päev kandsin nad erinevaid "kostüüme". Kooli peal olev õhkkond oli palju vabam ja lõbusam. Esmaspäevast koolipäeva ma eriti ei mäleta, jube väsimus oli. Teisipäeval vist ei juhtunud ka midagi väga märkimisväärset. Kolmapäeval ma kooli ei jõudnud,sest kõigepealt magasin sisse ja siis oli peavalu ka veel ning kuna ma viimasel ajal nagunii kogu aeg koolis olen olnud,siis see üks päev puudumist ei teinud midagi halba. Üldiselt mulle koolis meeldib, kui bioloogia välja arvata. Kolmapäevase peavalu tõttu ei saanud ma ka Julianile külla minna, sünnipäeva puhul. Järgmine reede ta peol teen tasa! Neljapäeval käisin koolis, peale salsa tantsimist (mida ma tantsisin Zenoga ja see oli kõige naljakam ever:D) käisime Julianiga vabade (ma tegin endale teise kehalise tunni vabaks,et sööma saaks minna... muidu poleks aega olnud) tundide ajal H&Mis ning söömas.. ning ülejäänud päev möödus nagu alati: jalutuskäik koeraga, õhtusöök ning uni. Naomi juurde ei viitsinud õhtul minna,sest arvasin,et saan Losti vaadata, kuid kahjuks meie ühendus oli nii halb,et ma sain selle dowloaditud alles reedel. ..Hm, reedel koolis vaatasime filmi, analüüsisime valitud luuletusi ning vaatasime geograafia ekskursiooni, kuhu ma kahjuks minna ei saanud ning kahetsen,et seda ei valinud yfu campi asemel, pilte ning cherry on the cake, keemia jäi õnneks ära. Peale tunde vaatasime lõpuklasside esitusi nende viimase kooli päeva puhul. Nende kahjuks sadas vihma ning kõik toimus väljas ja kuigi me vaatasime seda klassiruumist, akna pealt oli ikkagi päris halb, seega läksime varem ära.

Jõudsin koju, hakkasin kiiresti Losti vaatama, kuid Julian helistas,et pean tunni aja pärast bussi võtma, seega jäi Lost ära jälle. Kiirustasin Aarausse ning läksime KIFFi "lõpupeole" vms. Muusika oli jube, kuid kui toimus väike "seltskonnavahetus", siis peale seda läks õhtu toredaks. Mõnusad vestlused ning naermised. Kella 4 ajal vajusid silmad kinni ning oli tunne,et enam ei suuda olla. Kuna ma elan liiga "in the middle of nowhere", siis ööbima pidin koos Leventi ja Julianiga Eliase juurde minema. Tee peale jäi aga vana maja,mis on tühjaks jäetud ning koduminek lükkus edasi. Ronisime üle müüri, üritasime saada läbi põõsastest,mis olid okastega. Kuna ma viimane olin,siis mul vedas ning mu jalad jäid kriimudest ilma, kuid Juliani püksid nägid päris nukrad välja:D. Käisime majas sees ning hiljem oli mõnus vestlus politseiga teemal "kas mul on ikka elamisluba" ning "kas me käisime majas sees" jne. Pääsesime hoiatusega. Seejärel nautisin veerand tundi luksumist ning voodisse kukkudes, vajusid kohe silmad kinni.

(piltide autoriõigused: Julian)

täna

2009-05-13T22:07:00.001+03:00

lemmik! :*

2009-05-12T21:15:00.001+03:00

väga pro

2009-05-12T18:07:00.001+03:00

Laupäeva hommikul ärkasin kell 9,et kiiresti oma asjad kokku panna ja bussi peale jõuda. Jõudsin! Ja peale selle jõudsin veel Apertost veel ühe kohvi ka haarata. Rongis lisandus kohe Lawrence (ghana) ning Janis (läti) ning tänu sellele läks rongisõit Berni üpris kiirest. Bernis hakkas kohe see YFU fake naeratused ning inimeste kallistamine,kelle nimest tegelikult aimugi polnud. Seda kõike vältisime Manniga sujuvalt,sest meil oli palju rohkem oma teemasid rääkida. Rongisõit Spiezi möödus Evaldasele (leedu) seletamisega,et kuidas eesti eurolaulu Rändajad sõnu tuleb hääldada ning jätkus Manni ja Evaldase (poiss,kellega rääkides ei suuda tõsine olla,sest ta on lihtsalt nii sunshine) esitusega laulust Tii ning Rändajad. Lõpuks jõudsime kohale kuskile in the middle of nowhere. Koht oli sama ilus kui PAO asukoht ning rahvast oli meeletult,sest PRO (kes ei tea,siis PRO on pre return orientation, mis on vahetusõpilaste viimane camp enne kojuminekut) oli koos OW-ga (ehk siis campiga,mis korraldatakse neile,kes lähevad vahetusaastale see suvi). Camp algas kohe sessionitega, kuid arvatust,et me peame terve päev rääkima,mis saab kui koju läheme ning tegema tobedaid asju, sai see,et Samuel ja Nina (minu grupijuhid) võtsid kiiresti kõik läbi ning enamus aeg olid meil pausid. Kui PAO ajal oli tunne,et midakuradit ma selles grupis teen ja kõik inimesed seal ei ole minu teema üldse, siis nüüd järele mõeldes sai meil ikka väga palju nalja. Ülikummaline oli Aniga (gruusia) meenutada esimest sessionit, kus ma temaga paaris olin ning tema inglise keelt ei räägi ja mina saksa keelt ei rääkinud. Isegi Soteraga (kellel hoopis teine maitse on ning väga suur Terranova fänn on) sai päris palju naerdud ning kokkulepitud,et kui ta augustis eestisse tuleb,et siis peab korra kokku saama ning ISEGI läbisaamine Alexsandriga (poola), kes alguses ainult seksuaalseid märkuseid tegi, oli ülichill. Ühesõnaga grupp 5 oli super! Rääkimata Samuelist (šveits, grupijuht), keda ma nagunii väga tihti Baselis edasi ka näen:) Õhtul oli veel gruouphug, mis kohati pea ringi käima ajas,sest pidid kallistama järjest ligi 100 inimest, kuid olenemata sellest,et enamus aasia tüdrukutel vahet ei tee ning paljudega kordagi rääkinud pole, on see minu arust päris äge asi!

Üldiselt laagrist rääkides,et mis me tegime, siis enamus aeg olid sessionid, niisama chillimine ning õhtul pidu. Peo parim osa oli kui me Naomiga dj puldi aga olime:D Pühapäeva hommikul oli veel kiire session, kus kirjutasime punastele ja valgetele väikestele lippudele oma soovid. Nimelt olid lipud suvaliselt erinevate nimedega laiali jaotatud ja me pidime oma "tsau" sellele inimesele kirjutama. Hiljem tegime pildi need lipud käes ning oletavasti pidi see pealt pool välja nägema nagu šveitsi lipp.. we'll see. Ning hiljem andsime oma lipud ära, saime enda llipud, tehti palju pilte, jagati meiliaadresse (mina võtsin muide Turni (tai) tüdruku oma,et saaks talle kirjutada enne kui me lähme ja äkki isegi kohtuda, mis oleks üliäge) ning niisama öeldi tsau.Samuti olid meil "sessionid" inimestega,kes snu maale vahetusaastale lähevad. Eestisse tuleb loodusprogrammi üks poiss, kelleg amina eriti ühist teemat ei leidnud,sest ta oli rohkem ..hmm.. jah loodusinimene. Kuid tüdruk,(kellele ma kusjuures intervjuud tegin,et kas ta ikka sobib vahetusõpilaseks), kes muusikaprogrammi tuleb, on sümpaatne ning loodetavasti me kohtume Eestis:). Veidi veel chillimist ning kell 12 oli camp läbi ning 3h koduteed, mis mul ja Naomil koosnes magamisest. Kiired kohvid Jonase, Naomi, Andrea(yfu,mitte mu hostõde) ja veel paari yfukaga Bernis ning seejärel koju magama.

Kodus meil on kusjuures hetkel jubedad toiduvarud. Umbes 6 kasti küüslauku (vähemalt vampiiride eest oleme kaitstud), sest ülejääke "avatud uste päevadelt" oli päris palju. Ei kurda. Hm, mis veel.. kui lühidalt oma kahe järgmise nädala plaanidest rääkida, siis homme saab Julian 18, neljapäev-reede arvatavasti Baselis ning laupäev Aaraus klassivenna kontserti vaadates, ma loodan.. Järgmine nädal on meil kooli ainult 3 päeva ning neljapäeval arvatavasti Jonase ning Naomi ning Samueliga Baselis .. reede Juliani sünnipäev ning laupäeval õhtusöök ja teater mu hostide, Andrea (+1) ja Naomiga. Ja pärast seda piduuuu Naomiga,et kell 12 tähistada mu sünnipäeva.

Ja Gurtenfestivali pileti peaks lähiajal ära ostma:)

don't stop me now, cause I'm having a good time

täna kirjutan eilsest & tänasest

2009-05-08T22:36:00.001+03:00

neljapäeval kui ma koolist bahnhofi kõndisin, helistas hostmom,et kas ma saaksin ka appi minna. mu hostpere mööblifirmal on nädalavahetusel "avatud uste päevad", mis mu hostmomi jaoks tähendab,et viimased kaks nädalat on tal jube palju tööd olnud ning päris palju stressi ja vähe und. igastahes eilseks õhtuks oli ta rentinud "sõjaväe köögi", kus me tegime kaheks päevaks süüa/eelvalmistusi. toidukogused olid meeletud ning ma pole ausalt näinud kuangi nii palju hakklihakastet. alates kella 5 alates istusin ma laua taga, lõikusin porgandeid, peterselli, sibulat, küüslauku... jne.. hiljem pakendamine ja koristamine. kokku oli meid umbes 10 inimest, kuid aega läks ikka jube palju ning alles kell 11-12 kukkusin ma surmväsinult voodisse.

reedel ehk siis täna oli äratus kell 7, sest kell 8 pidi hostmom lilled ning sambla kätte saama. ajasin end voodist välja, võtsin jube pika dušši,sest ei tahtnud juba alustada selle kõigega,mis mind ees ootas. tankisime, sõitsime ühte küll, ühte lillepoodi,siis teise, vahetasime münte, jõime kohvi, lugesime ajalehte, kus on artikkel minust teemal "Minu vahetusaasta Šveitsis" ning pilt ning see kõik on pool lehekülge.., ning üheksa ajal jõudsime "Schreinerei Spicher" sse. Alustasin koheselt plastikust v millegist sarnasest tehtud vaaside sooja veega täitmisega,et need ilusa kuju võtaks. (ma ei oska seletada,ms materjalist need olid, kuid igastahes sooja veega sai nende kuju parandada ning ilusamaks teha).. seejärel kallasin need tühjaks ning täitsin külma veega. Kui muidu ei tunde see töö üldse raske ja tegelikult see,et neid 200 oli, pole ka nii hulll. Kuid sooja vett polnud. Iga natukese aja tagant pidin veekeetja tööle panema,et saaks kuuma vett. Pärast kiiret lõunasööki täitsime koos Susanne'iga (mu hostmomi sõbranna,kes mind poole päeva pealt aitama tuli) kõik vaasid roosidega.

200

Seejärel võtsime ette voodipõhja,millesse oli mu hostmom lasknud teha 300 auku. Kõigepealt katsime kõik samblaga ning seejärel täitsime kõik 300 auku "katseklaasidega" ning need omakorda veega. Ning lõpuks täitsime kõik 300 "vaasi" roosidega.. Õnneks pidi kõiki neid roose lõikuma ning lehed eemaldama (esimeste vaaside täitmise puhul ka) ,mis võttis jube kaua aega, kuid kell pool kuus oli kõik valmis ning mu hostmom sõidutas mind koju ning ma kukkusin jälle surmväsinuna voodisse. Ilma Susanne'i abita oleks ma vist ikka endiselt seal ja täidaks neid:D Kuid jah, kahju,et mul YFU camp homme-plehomme on, tänu millele ma ei saa "avatud uste päevadel" ise osaleda.

300

uni on

2009-05-08T01:40:00.001+03:00

Mõnikord tuleb mul bussis/rongis aknast välja vaadates tunne,et ma kujutan seda kõike ette- lumised ilusad mäed ja samal ajal tappev palavus. Uskumatu!

Kolmapäeval küsis Julian,et mis ma õhtul teen. Vastasin,et ei ole plaane. Julianil oli plaan ja mina, kui vahetusõpilane,kes enamus aja üritab/peaks üritama igast ettepanekust/kutsest kinni haarata, olin tema plaaniga nõus. Plaaniks oli nimelt minna kooliõe Gabriela juurde õhtust sööma ning kuna ta elab täielikult in the middle of nowhere, siis ka tema juures magada ning hommikul kooli minna. Alguses olnud tundest,et "ma ei tea kedagi ja äkki on nii v nii v midaiganes" ja meeletu väsimus, tänu millele vestlused Julianiga rongis sinna sõites olid eriti aeglased, kuid kõik see kadus. Sõime fajitasid ning rääkisime juttu ja vaatasime lolle telesaateid. Hommikul mõtlesin,et miks Julianil nii halb äratuskellahelin on. Noo ikka jube halb oli ja siis kui silmad avasin,siis tuli välja,et tegemist on hoopis raadio-äratuskellaga, mida ma ei suutnud kuidagi kinni panna ning mis järgneva poole tunni jooksul iga natukese aja tagant tööle läks.. nii kaua kuni ma avastasin,et sellel on nupp: volume min, wooow. Peale selle avastasin veel tüdruku,kellele hommikune magamine meeldib sama palju kui mulle. Nimelt kui ma hommikul voodist välja ronisin Gabriela tuppa,et me peame ärkama,siis vastuseks sain,et "magame kümme minutit veel". Super!

homme kirjutan tänasest.

Kssssssssssss

2009-05-03T13:27:00.001+03:00

Kissogram oli päris fail. Kontsert oli hea, inimesed olid head aga ma elan rohkem maal kui eestis,mis tähendab,et ma pidin viimase bussi võtma ja nagu ma Vanja blogist aru sain,siis nad mängisid isegi She's an applpied ja ma ei kuuulnud seda,sest ma olin sel ajal Bruggi rongijaamas ja ootasin 30 minti bussi,et koju saada. Nüüd saavad vist kõik aru,et miks ma oma aega Baselis veedan, mitte Schinznachis!

one flew over the cuckoo's nest

2009-05-02T19:14:00.001+03:00

Neljapäeval helistas Naomi,et tal tuleb külalisi ja,et ma nii kiiresti kui võimalk tema juurde läheks. Läksingi. Käisime SkuBaris tantsimas ning kiikumas:D Hommikul vaatasime eriti mõttetuid mtv tv-showsid ja plaan,et minna grillima ja samaaegselt bierlaufi (tuleb läbida 5 km samal ajal 3liitrit õlut ära juues) vaatama jäi ära,sest me mõlemad olime liiga väsinud ning lihtsam oli pizza koju tellida. Õhtul tegi Naomi Baseli tuuri paarile lõuna-ameeriklasele ning õhtul käisime veel 1.mai puhul olevat kontserti vaatamas:) Jaaaaa, täna hommikul äratas eesti-Naomi mind kell 11 üles,et minna "kirbuturule". Jaa nüüd sõidan kodu poole,et valmis panna end ja õhtul Kissogrami vaatma minna.

paar nädalat tagasi leidis karl endale klubis sõbrannad.

karl

dominic

eesti-Naomi

[pildid on 17.aprill 2009 tehtud kui me pharma teaduskonna peol käisimine]

(

enne trammi tulekut kiikusime veidi

2009-05-01T19:11:00.001+03:00

get high

2009-04-29T21:46:00.001+03:00

õhtusööki polnud ja mul on ausalt öeldes ükskõik. vähemalt tellib mu hostõde hetkel mulle pizzat.
arst ütles,et klaasikild peab sisse jääma,sest mõttetu on välja võtta, sest muidu tuleks eriti suur haav ja valusam.
tänu sellele jõudsin ma alles kolmandasse tundi.
kunstiõpetuses käisime kunstimuuseumis, kus pidime kõik ühe teose välja valima. me evaga valisime "teose", mis koosnes paljudest kompottidest ja hoidistest, mis oli aastast '30-'50. iu, päris räme nägi välja.
käisime teisipäeval šokolaadivabrikus. kolmas kord šveitsis. hommikul kell 9 tasuta šokolaadi süüa on päris jube.
neljapäev veel koolis ja siis on nädalavahetus. aitäh, et meil 1.mai vaba on.
reede veedan arvatavasti naomiga. .. v pigem arvatavasti lähen ma sinna juba neljapäeva õhtu.
järgmine reede on ka koolist vaba,sest siis on geo ekskursioon, kuhu ma arvatavasti minna ei saa. yfu camp'i tõttu.

black box revelation

2009-04-27T21:18:00.001+03:00

Eelmine kolmapäev sõitsin päeval Aarausse ning sain kokku Evaga. Alguses oli plaan kinno minna, kuid midagi head ei tulnud, seega veetsime oma aja pargis istudes ning süües-juues. Õhtul sõitsin kiiresti tagasi Baselisse, Naomi juurde,et minna Naomi sõbra aiapeole. Uued tutvused, uued tutvused. Eelmine neljapäev ei viitsinud ma endiselt Naomi juurest lahkuda. Seega grillisime seal, rääkisime juttu ning mingi kell käisime kodu lähedal ühes baaris, kus oli Naomi poisi seltskond ning eesti-Naomi sõpru veidi. Kuid see polnud nii lõbus ning enamus aja veetsime me Fi-ga sudokusid tehes ning üpris varakult olin ma tagasi Naomi juures ka,sest Fi pidi hommikul töötama ning Naomi läks Dominici (ta poiss) juurde, seega muidu oleks ma pidanud üksi koju kõndima. Reedel läksin Schinznachi koju, sõin õhtust hostidega ning tulin 9 rongiga tagasi Baselisse, sest oli plaan Naomiga kluppi minna aga polnud veel otsustanud,et kas Basel või Bern. Jäi siiski Basel ning üliõpilaspidu, kuhu me lõpuks ei saanud minna,sest see oli ülerahvastatud. Seega läksime me hoopis Fame'i, mis oli jube. Või pigem koht polnud iseenesest nii hull, kuid inimesed olid.. eehm.. nagu Hollywoodis. Jee. Igastahes läksime edasi Nordsterni, kus inimesed olid ägedamad ning muusika oli parem. Ja meil Naomiga oli lõbusam,sest üks kutt üritas kogu aeg meie lähedale tantsima tulla nign üks hetk saime me Naomiga aru,et ta ei ürita meie lähedal tantsida, vaid hoopis Dominici. Nalja sai. Laupäeva veetsin kodus ning pühapäev oli katastroof.

blackbox revelation

EHK siis päeval tuli Naomilt sms,et kas ma tahan mingi Belgia indiebändi kontsertile minna. Kuna see pidi olema ainult kella 11-ni, siis otsustasin minna. Kohale jõudes vaatasin lihtsalt suu lahti, kui ilusad kõik inimesed olid:D Kutsusin enne kontserti Andread ka, kuid ta ütles,et ei jõua. Otsustasime siis,et kuna minu võti koju jäi,et kell 10 on ta kodus,et ma sisse saaks. Koht, kus kontsert toimus oli eriti umbne,väike, liiga palju rahvast ja suitsune. Bändid olid superhead kusjuures. Läksin siis peale lõppu koju. Saatsin Andreale smsi,et olen 15 mindi pärast kodus. Ta ei vastanud. Kohale jõudes avastasin,et teda pole kodus.Ma istusin 45 minti oma korteri ukse taga lootes,et Andrea jääb veidi hiljaks.Helistasin talle, rääkisin oma kõik krediiidi maha ning kõne point oli see,et Andrea on Baseli teises otsas, poole tee peale mulle vastu ei viitsi tulla ja otsustanud,et koju ta kindlalt ei tule. Mu asjad olid korteris ning polnud õrna aimugi,mis teha. Ootasin siis veel 15 minti,et äkki Andrea helistab tagasi..Ei helistanud. Kõndisin Naomi juurde ning jalanõud hakaksid hõõruma. Käisin paljajalu ja astusin klaasikillu jalga ning nüüd lonkan mõnusalt. Kas saab veel hullemaks minna? Jah, saab küll. Leppisime Andreaga kokku,et hommikul kell 6.30 on ta korteris,et ma saaks oma asjad kätte ja jõuaks ilusti kooli. Ta ei ilmunud kohale, ootasin 45 again ilmaasjata ning seejärel läksin tagasi Naomi juurde. Tänane õhtusöök tuleb huvitav.

goodbye fairbanks

happi raini dai

2009-04-22T01:47:00.001+03:00

Niii, kus ma pooleli jäänud olen.

Naomi juurde pidin neljapäeval jõudma 8 paiku aga nagu kõik teavad juba, minu kaheksa võrdub kümme. Kohale jõudes oli Naomile rääkida kohe jubejubepalju ehk siis enamus õhtust möödus Naomiga rääkides, kuni tuli hetk,et nüüd lähme välja. Käisime kuskil klubis mingi teaduskonna peol. Õnneks oli Karl ka meiega,mis tegi kõik paljupalju lõbusamaks. Kuna mul polnud telefoni (sest ma olin selle Birgidi juurde jätnud), siis kellaaegadest pole mul õrna aimugi, kuid mingi kell (siis kui hakati väga halba hiphopi laskma) lahkusime me peolt, teepeal haarasid veel Fi & Karl kohustuslikud kebabid ning Naomi juures ootas meid uus osa Losti. See oli vist õhtu parim osa kusjuures:D Magama sain varahommikul ning uni järgmine päev oli megahea.

Reedel veetsime päeva Karliga linna avastades ning peale seitset asusime Bulle'i poole teele,et ma saaks telefoni kätte ning Karl plaanis koju minna. Istusin üksi Fribourgis bussis,et Bulle'i poole sõitma hakata ja avastasin,et mul pole telefoni,et Birgidit kätte saada ju. Ja viimasel hetkel kui buss liikuma pidi hakkama, astus bussi Karl,kes oli tagasi jooksnud,et ka minuga Bulle'i tulla. Bulle's veetsin ma siiski ainult paar minutit,et oma telefon kätte saada ja seejärel tagasi Baseli poole sõitma hakata (Mannile- ma sõitsin terve päeva aint ICE-ga. ülikõvvv). Baselisse jõudes oli plaan minna kuskile dnb peole aga kuna ma surnud suht olin,siis läksin kohe korterisse, tegin endale makarone ja vaatasin mõttetut filmi, kuni magama jäin.

Laupäeval läksin Schinznachi, kus mu hostmom oli just ettevalmistamas 9 inimesele õhtusööki. Suve algusega hakkas ka see,et meil palju külalisi käib. Õhtusöök oli eriti hea ja ma olin eriti õnnelik,et ma kodus olin,mitte kuskile välja ei läinud. Hommikusöögiks olid meil jälle külalised ja seega hommikusöök oli väga suur ja hea. Pühapäeva veetsin magades suht,sest ilm oli halb ja midagi muud eriti teha Schinznachis polnud. Esmaspäev möödus samuti magades kuni Andrea koju jõudis. Siis tegime pizzat & õunakooki ning veetsime terve õhtu väljas vesipiipu tehes, kui samal ajal äikest lõi ja müristas. Eriti mõnus oli!

Teisipäeval (täna) viisin oma suusad tagasi ehk siis hooaeg on ametlikult läbi. Seletasin hostmomile,et me tegelikult Andreaga suhtleme palju, lihtsalt me ei räägi oma jutte tema ees. Loogiline ka,sellepärast,et iga lause,mis ma Andreale ütlen ja mu hostmom aint poolt kuuleb, siis on kohe "et mis sa ütlesid. räägi mulle ka. ma tahan ka teada".. sorry, aga ma räägiks talle kui ma peaks seda nii oluliseks,et ta teadma peaks. Või noh, ta kohati ei saa aru,et mõned jutud on Andreale ja mõned neile mõlemale. Mitte nii,et ta kõike teadma peab. Õnneks Andrea saab ka sellest aru ja ta tegi selgeks oma emale,et ta ei pea kõike pärima:)

Muidu hetkel istun Naomi köögis, söön maasikaid ja vaatan sarju.

Vaheaja algus

2009-04-16T17:53:00.001+03:00

Kolmapäev möödus üpriski nagu tavaline koolipäev ning ülejäänud veetsin päevitades (suht naudin seda kuumalaine, jaa, kuigi see vist kohekohe läbi saab). Neljapäeval oli ka kool. Mõnus on see,et kui on ilus ilm, siis ülimalt paljud õpetajad teevad tunde väljas,sest lihtsalt nii palav on. Nauding.

Reedel sõitsime terve hostperega (terve tähendab,et isegi hostbro oli kaasas) Sedruni. Neli tundi rongisõitu möödus magades ning seejärel kohale jõudes olime me endiselt kõik omadega läbi nii,et hea õhtusöök ning seejärel magama. Ilm Sedrunis oli super. Päike ja pühapäeval oli nii soe,et käisin lühikeste varrukatega väljas ringi. Igastahes iga päev käisime mäel. Supppersupeeeer. Vaatasime waterslide võistlust (sõidad suuskade v lauaga mäest alla basseini ja loodad,et hoog on nii suur,et sõidad basseinist üle, mitte ei kuku külma vette) Päris äge oli ja külm hakkas vaadates isegi. Koju jõudes oli loomulikult kohustuslik "pärast mäge lõunauinak" ning seejärel oli meil õhtusöök terve maja rahvaga ehk siis kõigepealt käidi läbi kõik korterid meie majas ja seejärel söödi koos (kusjuures see läbikäimine hakkas meie korterist ning selline äratus polnud üldse tore).. Õhtul läksime Andreaga "waterslide'i aftekale", mis toimus minu lemmikpubis Sedrunis. Mängisime piljardit ja tantsisime hommikul kella 5-ni. Pluss saime palju uusi sõpru, as usual. Pühapäeva hommikul kell 10 oli tunne,et mina voodist ei tõuse ja mäele ei lähe, kuid siis kui rulood üles tõmmata ja näha seda vaadet ning ilusat ilma,siis sain ma oma suusariided selga paari minutiga ning pole ühtegi halba sõna öelda selle päeva kohta. Pühapäeva õhtul oli räme väsimus ning isegi "pärast mäge" uinak ei aidanud, kuid ma olin endale pähe võtnud,et ma lähen peole ning kuigi mu hostmom proovis Andread ümber veenda,et ta koju jääks jnejne, siis siiski peale kõnet Carlolt,et me saame autoga kõrvalkülla kluppi, oli Andrea kohe riides ning minek. Peo algus oli mage, kuid hinnad ning inimesed olid ilusad, seega me veetsime seal päris palju aega kuni saksa kutt/ meie autojuhty teatas,et ta on väsinud ja,et ta läheb koju. Istusime ka siis autosse ning sõitsime Sedruni poole tagasi,et lähme parem MACi edasi. Kahjuks oli MAC kinni ning pärast paari kõnet tuli meile again auto järgi ja sõitsime kluppi tagasi. Siis oli pidu juba hoos ning kuna DJ-ks oli noor kutt,kes muidu lumelauainstruktor on ja ma temaga hästi läbi saan, siis oli mul eelis teatada iga kord kui laul ei meeldinud ja üldse oma arvamust väga palju avaldada,mis oli ülimalt äge. Vahepeal sai Carlo (uus sõber) kõne,et ta vend viidi haiglasse ning tal on mürgitus. (ja kui nüüd kõigi mõte jookseb sinna suunda,et alkoholist, siis ei, ta jõi õhtu jooksul ainult kaks õlut ning tal on ka vanust piisavalt,et teada,mis ta teeb.. nimelt oli tema joogi sisse midagi pandud) See oli päris jube,sest talle tehti elektrišokk,et ta koomasse ei langeks ning päris hirm tuli..järgmisel päeval viidi ta Luzerni intensiivi ning asi oli veel kurvem, kuid hetkel on ta kodus ja okei:) .. Igastahes pidu lõppes meie jaoks 6 hommikul, kui Johannes (DJ) kõne tegi,et meile auto järgi tuleks. Maandusime voodis ning esmaspäeva veetsime päevitades ning õhtul rongiga koju sõites. Armastan Sedruni, for real.

Esmaspäeva õhtu möödus magades (ja issiga mulle lennukipiletite otsimises. OLEMAS). Teisipäeval tegelesin oma ketside pesemise ning üldse lahti pakkimise ja värkidega. Oli plaan veeta õhtul jälle kodus, kuio Birgid teatas,et tal pole vanemaid ja,et tal on pidu. Väike kahtlus oli sees,et kas ma tõesti tahan peol olla, kus prantsuskeel väga teemas on või mitte. Kuid pärast seda, kui Mann teatas,et tal igav on ja,et lähme kohe Fribourgi, oli otsustatud. Istusime Manniga Fribourgis eriti ilusas kohvikus, kust vaade Fribourgile oli super. Umbes 10 ajal liikusime Bulle'i poole ning tutvusime Birgidi sõpradega, kuulasime head muusikat ning üldse oli lõbus. Kolmapäeva alustasime Manniga mcdonaldsis ja ilm oli megapalav. Seega peale Manni lahkumist, veetsime Birgidiga enamus päeva lebotades ja päevitades. Õhtul oli Birgidi hostvennal väike pidu,sest ta läheb Usasse ning enamus õhtust veetsime me Birgidiga jalgpalli vaadates ning 12 ajal olime juba voodis:) Täna hommikul ärkasin jubeda vihmasaju peale ehk sis ilusad ilmad on asendunud peaaegu tormiga.

Ja tänaseks on plaanitud Naomi juurde minna,et ta reisimuljeid kuulda,sest ta saabus eile õhtul Türgist tagasi.

Bern, täna.

2009-04-07T22:29:00.001+03:00

hetkel on siin nagu eestis on suvel. love it.

2009-04-06T20:07:00.001+03:00

Alustan blogi sellega,et kirjeldan meie ilma, mis on täpselt selline:

Mul pole hetkel mingit kirjutamishoogu tegelikult sees, seega pildid oli lihtsam valik ehk siis temperatuur aina tõuseb ning sooja on kahekümne ringis. Baselis on alati soe ja ega Schinznachis ka viimastel päevadel halb pole. Täna pikal vahetunnil oli kooliesine täis noori ning kui muidu on sees kohtadest puudus, siis nüüdsest on vist lugu niii,et väljas lõpetad suht tõenäoliselt maas süües. Aga tuleb tunnistada,et selliste ilmadega on suht ükskõik,kus istud,kas maal või tooli peal. Pean veel mainima,et istun hetkel väljas lühikeste pükstega ja naudin värskelt niidetud muru lõhna. Ning mõte,et ma reedel sõitma lähen teeb kõik eriti perfektseks.

Lühidalt mu tegemistest siis:

Õhtu Naomi juures. Seltskond koosnes kahest Naomist ning Andreast (mitte mu hostõest,vaid ühest yfu vabatahtlikust). Õhtu algus pikkade jutuajamistega igasugustel teemadel ning peale eesti-Naomi (ma ei tea,kas ma varem olen seda kasutanud.. aga ma ütlen siin tema kohta tavaliselt eesti-naomi,sest ta oli eestis vahetusõpilane ja nii on lihtsam neil kahel vahet teha) ja Andrea magamaminekut,vaatasime Naomiga (ja teise Naomi kohta ütlen lihtsalt Naomi,sest ma veedan temaga rohkem aega koos. Loodan,et on arusaadav:D) Saw5-t. Hommik (pigem päev) algas sellega,et Naomi oli teinud pizza ning istusime köögis jõime kohvi ja ma sõin. Jube hea pizza oli kusjuures. Vaatasime veel Battle Royale'i ja milllagi õhtul sõitsin rongiga ilusti koju.
Kolmapäev. Päeva highlight (tipphetk) oli vist see,et ma andsin ära oma valmis kunstitöö. Pidime võtma ühe kunstiteose, asendama ühe tegelase pildil endaga. Kahjuks ma hetkel originaali ei leia enam aga ma tegin ühe noore eesti kunstniku töö järgi ja kahjuks ma ei mäleta nime ka aga pilt on selline igastahes:

Neljapäev. Pidime alguses hostmomiga Baselis õhtust sööma, kuid jätsime selle ära,sest väljas oli eriti ilus ilm. Seega einestasime hoopis lähedal asuvas restoranis ning hostbro liitus ka meiega,sest tal oli sõjaväest vaba õhtupoolik. Kui Arukülas on enamus toidukohti pankrotti läinud v üldse väiksestes kohtades eestis ei mängi eriti restoranid välja, siis siin on igas külas vähemalt 1. Enamuses kaks. Ja enamusel neil on kogu aeg ka kliente, kuigi hinnad ei ole üldse sellised,et ma raatsiks välja sööma minna üksi. Ja mu hostmom ütles ka,et tegelikult ei käi šveitsi pered üldse nii tihti väljas söömas, kui meie pere käib (kord nädalas vähemalt)
Reede. Tulin koolist koju, sõin hostidega ja läksin magama. Koolinädal on isegi siis väsitav kui koduseid töid eriti tegema ei pea (ja kusjuures minu arvates ei ole siin üldse õpilastel võrreldes eestiga üldse nii palju koduseid töid. Neid on äärmiselt vähe ja tavaliselt ainult see,et pead läbivõetud tunnimaterjali ära õppima).
Laupäev. Kui tavaliselt ma vastaks Manni lausele,et "kuule, sa veidi hiljem ei taha Baselisse minna" alati "jaa", sest hommikul kell 11 enda üles ajamine on ikka suht jube. Eriti Manni puhul,kes eelmine õhtu oma uue (boy)friendiga pidutsenud oli. Kuid ma ütlesin ei, mis tähendas,et Mann peab end veel varem üles ajama ja ma pean kell 13.00 valmis olema ja rongiga Baseli poole sõitma, sest plaanis oli veidi shopata. Ainuke asi,mis selle vastu mängis oli see,et kui koos on laupäev ja ilus ilm,siis Baseli tänavad on täis inimesi ning poodides on veel rohkem inimesi, seega peale nelja poodi ja mulle musta kleidi leidmist me suht loobusime. Einestasime, veetsime aega Baseli rõdul, puhkasime veidi ning oli juba käes aeg,et minna Julianile rongijaama vastu, seejärel tema õe korterisse ning peale arutamist teemal,et mis saab 2010 suvi, kui Julian ja Eva Eestisse tulevad, suundusime bscene'le. Ehk siis üritus, kus ostad endale pileti, millega saad sisse 9 erinevasse kluppi ning igas klubis on pidu erineva muusikastiiliga. Alustasime beatboxiga ning mina lõpetasin electroga. (Algus oli kõvasti parem kui lõpp) Pidu kestis mul hommikuni ning järgmine päev oli väsimus tappev, kuid ma suutsin olla üleval terve pühapäeva ja läksin magama alles 10-11 ajal. Ja see uni oli meeletult hea. Pühapäeva veetsin nii:

Esmaspäev. Täna oli meil matemaatika töö ning kehalise õpetaja endiselt suht tapab meid oma ülesannetega. Vähemalt on ta tore. Ja kui kool välja arvata, siis olen tänase päeva veetnud nii:

Ja Elin Orav, võiksite saabuda Aigar Orava msni,et ma sinuga juuli teemal rääkida saaks! Tänan tähelepanu eest.

Hey now!

2009-03-30T22:53:00.001+03:00

Alustan ilmast ehk siis meie meeletult soojad kevadilmad taandusid veidi ning kahjuks on hetkel nii,et hommikul vara rongi oodates ronib külm korra ikka krae vahele. Aga õnneks lubab nädala lõpuks jälle üle 15 kraadi, seega loodetavasti saab lõpuks vahetundidel väljas sööma hakata ning üldse seal vaba aega veeta.

Esmaspäev nagu enamus koolipäevad (v.a. teisip,sest siis ma lähen hiljem kooli) algas hommikul 6.52 bussiga ning seejärel Evaga Wildeggi rongijaamas kohtumisega, päevalehtede haaramise ning 30 minti esimese tunni alguse ootamisega. Ma võin tegelikult ausalt öelda,et üks ainukesi põhjuseid,miks ma suudan end iga hommik kell 6 üles ajada,et 7.50 koolis olla .. on see,et ma tean,et iga hommik on Eva ka wildeggi rongijaamas ja ma absoluutselt ei viitsi üksi kooli sõita. Esmaspäevad algavad meil kehalisega ja kuna neljapäeval sai meie kehalise õpetaja lapse (ta andis pmst kuni sünnituseni meile tunde e. päeval kui ta sünnitas tuli ta hommikul kooli,et meile tunde anda.. väga wow) ning meile tuli uus õpetaja,kelleks oli vägagi sümpaatne ning tore noor naine.. kuid kenaduse all oli peidus ettevalmistatud eriti tappev soojendus ehk siis nüüdsest oleme Evaga alati peale kehalist täiesti surnud.

Neljapäeval (ma jätsin sujuvalt ülejäänud päevad vahele,sest mul kahjuks ei seostunud midagi mainimisväärset nendega) läksin peale kooli Naomi juurde,sest koju ei viitsinud ja tundus hea minna õhtusöögi ajaks sinna.. Sinna ma ka jäin. Üritasin küll rongi peale minna aga pärast avastamist,et ma peaksin ootama bruggis pool tundi ja jõuaks siis koju kell 12.. oli mõtekam Naomi juurde jääda, korra SkuBari külastada ning seejärel osa Losti ning mõnus uni kuni 6-ni,et siis kooli sõita. Ja reede hommikuti nagu alati olen ma täiesti surnud ehk siiis oli meeletult hea,et Gabriela rongis oli,sest muidu oleks ma Aarau peatuse täiesti maha maganud. Reedene koolipäev jätkus isegi üpris positiivselt, olenemata sellest,et ma olin eelmine päev E.A. Poe'i ühe lühijutu läbi lugenud ja paanitsenud,et ma ei saanud midagi aru, kuigi see inglise keeles oli (aga noo for real kasutab ta selliseid sõnu,millest mul õrna aimugi pole.. mida pikem sõna, seda parem) .. ja kooli jõudes tuli välja,et lugeda tuli ainult umbes 10 lk-d. Jei. Lõunapausi veetsime Evaga puhkeruumis diivanitel magades (ülihea. 1,5 tundi mõnusat und) ja peale kooli läksin koju,et raamatut lugeda (mitte Poe'd, vaid midagi saksa keeles siiski) .. ja umbes tunni aja pärast jäin ma magama nii,et ärkasin kell 00.30 oma hostema kõne peale,kes hakkas muretsema,et miks ma Baselis pole, sest päeval lubasin ma,et tulen 9 paiku Baselisse. ..

Ja laupäeva hommikul oli mul äratus kell 7.30,et õigel ajal Baselis "koristuspäeval" olla. Jäin hiljaks ainult 5 minutit ning see ei olnud minu süü,sest rongid jäid hiljaks. Igastahes koristuspäev algas sellega,et ma pidin väljas bambust lõikama.. pidasin rämeda vihma ja külma käes vastu täpselt 5 minutit ning seejärel saatis hostmom mind poodi. Selgituseks,et koristuspäev toimub meie Baseli "trepikojas" kord poole aasta tagant, mille jooksul koristatakse aeda, kuuri, trepikoda ja üldse ühiselt kasutavaid piirkondi vms. Kõige ülemiselt korruselt tuli mulle kaks pisikest tüdrukut appi poodlema ning umbes 11 ajal olid meil toiduained köögis laiali laotatud ja alustasime hakkimisega,et teha süüa kümnele inimesele. Andrea ühines ka ning täpselt kella üheks oli meil valmis sphagettid bolognese kastmega ja puuvilja salat (olenemata sellest,et ma seda kõike natuke liiga palju tegime, olen ma meie saavutuse üle väga uhke:D) .. ülejäänud "koristuspäev" möödus mul meie korterit koristades ning klaastaara sorteerimises/ära viimises. Peale koristamist käisime veel Andreaga koeraga jalutamas ja sattusime rajooni, kus olid eriti ilusad majad ning nägi välja hoopis teistsugune kui ülejäänud Basel.. pigem rohkem šveitsi itaalia osa moodi. Kuskil 8 ajal olime me Andreaga suures voodis teki all ning lugesime ja lootsime,et ei pea enam enne hommikut voodist välja ronima.. kuid kella 9 ajal käisime siiski Korea restoranis söömas, kus me kõik neli suht magasime laua taga:D

Pühapäeva hommik algas hommikusöögiga Schinznachis ning laua taga oli meid 8. Ehk siis äärmiselt mõnus hommikusöök zopfi ja kõigega,mis soovida võib. Ja ülejäänud päev möödus mul mu kunstitööd tehes ja tuba koristades:)

Esmaspäev jälle: hommik algas samamoodi nagu eelminegi,kuid täna magasin ma eriti hullult sisse ehk siis kell 6.42 avasin silmad ja avastasin,et 8 minuti jooksul pean ma valmis olema. Jõudsin! Mõnuss kehaline, matemaatika,kus õpetaja teatas,et ta on 10 aastat kondoome kasutanud ja tal pole üksi katki läinud. Peale keemiatundi (mis möödus kusjuures aru saades,et kui eesti keeles on see aine "lõbus", siis saksa keeles on see veel "lõbusam" ja ma veetsin tunni Julianiga juttu rääkides) ... Peale keemiat läksime me "kesklinna",et haarata veidi süüa ning juua. Ning Julian lõbustas end saiapuru minu lähedale visates nii,et kõik ümberringi olevad tuvid lendasid minu juurde ja siis said Eva ja Julian naerda,sest ma kartsin eriti palju. Aitäh:D. Pärast lõunasööki käisime kohas, kuhu läheb kõik Aarau piirkonna must vesi. Kokkuvõtteks võin öelda,et lõhnas jube halvasti ja mind kummitab endiselt küsimus,et kas seal töötavatel inimestel on see hais iga päev (mõtlen,et vabadel päevadel) ka küljes...sest kui sa seal töötad siis se jääb automaatselt külge ju. Igastahes see koht oli rämeeee. Ja peale kooli läksin Schinznachi, sõin oma hostbro ja hostvanematega õhtust ja hetkel sõidan rongiga Baselisse,et Naomi juures aega veeta, sest meil on homme koolist vaba päev:)

Ja Kings of Leon laivis tundub megahea!

2009-03-30T00:43:00.001+03:00

homme ausalt publishin uue blogi:)

kell 00.14 šveitsi aja järgi

2009-03-21T01:25:00.001+02:00

üritasime täna andreaga sedruni minna. loomulikult targad tüdrukud ei mõelnud sellele,et meil pole võtit ja,et hostid on zürichis. lähme homme hommikul. ja tegelt ma ei viitsi sellest üldse kirjutada. parem mainin ära,et täna päeval väljas andreaga tekkide sees istudes, vesipiipu tehes ja oma westonsit ära juues oli jube hea. ja hetkel, pärast "rachel getting married" lõpetamist, on täis terve maja täitunud just valminud zopfi (saia) lõhnaga. eriti hea. homme hommikusöök tuleb hea:)

mihkel,kallis, palju õnne.

nähtud

2009-03-20T01:55:00.001+02:00

2009-03-19T23:26:00.001+02:00

reede,mis koolist vaba oli, oligi ülimalt positiivne. tegelikult peale neljapäevast koolipäeva läksin ma schinznachi, sõin kiiresti ning sõitsin rongiga baselisse. viskasin oma asjad korterisse ära ning seejärel läksin naomi juurde. asjade loogiline jätk viis meid naomiga skubari, kus oli meeletult lõbus ja sinna on alati hea sisse astuda,sest alati on seal keegi,keda ma tean. mingil kellaajal jõudsin tagasi naomi korterisse,sest tark nagu ma olen, jätsin ma oma võtmed naomi juurde ning polnud võimalust enda koju minna. .. kuid naomi juures oli see öö arvatavasti nagunii parem magada kui kodus oleks võinud olla. terve reedese päeva ma suht magasin ja tegin väikse põike korra schinznachi koju, sest baseli korteris pole konkreetselt mitte midagi süüa. ja nii kummaline kui see ka ei tundu,siis šveitsis pole imelik sõita tund aega sch.,et süüa ja paar asja haarata ning seejärel tund aega tagasi baselisse. rongisõit moodustab nagunii enamus mu šveitsis möödunud ajast. reede õhtu möödus juliani, evaga ning vanjaga.. ning juba kell 1 olin ma enda voodis ning nägin ilusaid unenägusid.
laupäeval sõitsin ilusti schinznachi, veetsin päeva seal koristades oma tuba. ning õhtul sõitsin zürichisse,et kokku saada laura ning ingeborgiga ning manniga. sõitsime ilusti neljakesi baselisse,kus ingeborg ja laura voodisse kukkusid ning asusid tasa-magama oma magamata ööd. (imelik lause, I know). meie manniga aga sõitsime trammiga linna,et kosutada end ühe mõnusa kebabiga ning seejärel koju tagasi minna... õnneks/kahjuks manni spontaansuse tõttu hüppasime me maha viimasest kojumineku trammist ning otsustasime veel veidi aega kesklinnas veeta.. kuskil kolme ajal tuli mõnus jalutuskäik läbi linna Gundelisse, koju ning seejärel paar mõnusat osa Friendsi,mis on meil alati manniga harjumuseks saanud.
pühapäeva hommikul avastasime manniga köögilaualt kirja ning hommikusöögi. pärast dušši ja värki ühinesime inksi ja lauraga baseli kesklinnas. vist esimest korda olin ma baseli kesklinnas päeval ning pühapäeval. alati on kuidagi juhtunud,et ma jõuan sinna siis kui hämar on juba. ja käis isegi peast mõte läbi,et kui ilmad väga soojaks lähevad (mida ma loodan, kuigi reedeks alla 5 kraadi lubas) , siis peaks tegema naomiga ühe tõsise baseli tuuri ratastega. õhtul tegime manniga ühe üüberikiire korterikoristuse ning läksime eri suundades rongidele. .. ning pühapäeva õhtul käis mu hostbro külas,kes olenemata sellele,et ta "sõjaväelinnariietes" hea välja nägi, teatas,et tal on peale üht nädalat seal olemisest kõrini.
esmaspäev algas väikse nohuga,mis teisipäevaks läks üle suureks nohuks. ehk siis tere, külmetus. need kavalad kevadilmad noh. kui välja arvata see,et ma olen päris uhke oma nelja üle majanduses, siis inglise keele töö läks küll tänu haiglasele olekule vägagi ... halvasti. teisipäeva õhtul oli juba selline tunne,et ma ei suuda kodust kuskile välja minna, kuid andrea tahtmisel läksime me ikkagi giardinasse mööbli vms messile, kus mu hostidel ka oma "väljapanek" oli. jooksime andreaga ringi ning üritasime nii palju kui võimalik oma kõhtu tasuta snäkkidest täis saada. olen kindel,et empsile oleks seal väga meeldinud.
kolmapäeval ei läinud ma kooli,sest oleks oli niivõrd halb,et mu mõte ei töötanud ja oli selline eriti pilves tunne tänu tablettidele juba jne. kuid õhtul pidin end siiski voodist välja ajama,et minna the killersit vaatama, mis tervise suhtes oli väga vale valik,sest kohati oli selline tunne,et ma lihtsalt ei suuda seal seista enam. kuid siiski pean mainima,et kontsert oli hea, kuigi oleks pidanud enne kontserti veidi rohkem uut plaati kuulama ning olenemata sellest,et me jõudnud just väga varakult kohale, olime me lavast umbes 5 m kaugusel. meeldiv. eriti äge oli see,et kui eestis lähed kontsertile, siis kohtad kindlasti oma tuttavaid aga kui siin lähed, siis minul tuttavate kohtamine on ikka väga vähetõenäoline.. JA ma nägin Juliani (Naomi sõber, kes otsustas mind esimesel kohtumise Christie'ks kutsuma hakata) ning kutti,kelle nimi mul hetkel tõesti meelde ei tule.philip kuima ei eksi...igastahes see oli päris tore. ning hiljem publiku seas märkasin ma ka Noé't, mis oli ka päris tore. võtsime pascali (manni sõber) ja manniga zürichist puupüsti täis rongi baselisse, tegime tee peal palju nalja ning korterisse jõudes kukkusin kohe voodisse. hommikul smsisin hostmomile,et mina seal voodist veel ei tõuse ning kooli ei lähe ning ega ma enne 2 päeval ei tõusnudki eriti. pärast kiiret dušši tuli naomi, kes joonistas plaani,kuidas saada bernis yfusse ning rääkis gossipit ning muidu elust ning neljase rongiga sõitsin ma berni poole,et minna rääkima marcoga teemal mina ja austria,mis lõppes sellega,et ma saan ühe hoiatuse ning see on ka kõik:)
hetkel üritan ma kiiresti terveks saada,et saaks homme andreaga sedruni sõita, kuigi hetkel on väga keeruline see õigele rongile jõudmine..aga eks näis:)

hei

2009-03-11T20:51:00.001+02:00

~~mul on kadunud kaks üks pluusi, vest, nike'i hall pusa ja must kaabu. mis ma nüüd teen?~~

ma üldse ei viitsi kirjutada tegelt. ma vbla homme kirjutan. kui baselisse sõidan või laupäeval kui lausanne'i sõidan või morges'i.

ja sedruni ning engelbergi pilte üritan ka kunagi postitada aga hetkel üldse ei viitsi. külalised tulevad ja ma pean kohekohe nagunii sööma minema.

kiirelt,et mis ma teinud olen:

naomi juures elamine oli ülliiiihea.
reede õhtul käisin Samueli sõbra sünnipäeval ühes baaris
laupäeva õhtu veetsin üksi Schinznachis
pühapäeval oli Samueli juures palju rahvast ja käisime Naomi boifriendiga kuskil peol ning hommikul kell 4 olime kesklinnas,sest algas fasnacht.
esmaspäevast kuni kolmapäevani veetsin aega Austrias, Söldenis. ( veetsin ääretult palju aega Ötztali rongijaamas kusjuures)
ülejäänud nädala lahendasin probleeme,mis tekkisid austrias käigu tõttu.
reede õhtul sõitsin Haslibergi,et tähistada seda,et mu hostbro lõpetas kooli ning tegi oma matura eksamid ära.
laup-pühapäev panime hostvanemate firma flaiereid (4000!!) ümbrikutesse,et siis saaks need laiali saata. neil tuleb nimelt "avatud uste päevad" ehk siis palju süüa, juua ja inimesi, kuid kahjuks on mul sel ajal PRO (yfu camp).
esmaspäevast tänaseni olen koolis käinud ja maganud.
reede on koolist vaba,mis on ülipositiivne.
kõik.

soe on!

2009-02-25T16:29:00.001+02:00

Õnneks on nüüd mul aega,et blogi kirjutada ehk siis 50 minutit rongisõitu on tegelikult täpselt paras selliste asjadega tegelemiseks. Eeehm.. Eile ehk siis teisipäeval läksin poole üheteistkümneks ilusti kooli ja ilmes,et jõudsin kooli 2 tundi liiga vara ehk siis ma ei teadnud,et inglise keelt ei olnud. Kuid saigi "into the wild" uuesti ära vaadatud ning polnudki väga hullu,et mul ainult üks tund eile oli. Täna hommikul ärkasin selle peale,et Naomi küsis,et kas ma tahan teed või kohvi. Mõnus hommikusöök ning seejärel otserong Aarausse kooli. Koolipäev oli selline nagu kõik kolmapäevad ehk siis magamine ajaloos, kaks tundi "Puhkeruumis" mingi filmi vaatamine, bioloogia ja seejärel veel vaba tund ja siis veel vaba tund...ehk siis päev on ülipikk aga pmst koosneb ainult vabadest tundidest.

Naomide juures elamine on mõnus ja isegi olenemata sellest,et täna hommikul kui mul tegelikult veel 15 aega lebotada oli, otsustas naabrite kass mu peal ronima hakata. Tegelikult on hetkel kogu blogi point selles,et nüüd vist tuleb siin kevad. ehk siis aitab küll külmast ja täna on eriti soe päike juba ja nädalavahetuseks lubas üle kümne kraadi ehk siis vägagi positiivne. Ja täna sai juba vahetunni ajal väljas istutud. Heh, ja seda ka,et eile käisime Naomiga (sellega,kes eesti keelt räägib) saksamaal vene poes (baseli kesklinnas 10 minti trammisõitu ja 15 minti jalutuskäiku üle piiri) ja ostsime palju kohukes, pelmeene ja keefirit.. ja buratiino limonaadi:D. ..ja hernesuppi..,mis isegi oli üllatavalt hea. Igastahes täna kui ma olen Schinznachis ära käinud (või noh, sel hetkel kui ma selle publishin siis ma olen seal juba) ja Baselisse tagasi jõudnud, siis saab pelmeeeeeene. :)

Ja ma üritan rongis Baselisse kuidagi blogid Sedruni ja Engelbergi piltidest ka valmis saada.

(Pildil on Sedruni korteri köök muidu)

mida sa kukud ega sa kägu pole... ja siis ma hakkasin räppima.

2009-02-24T15:01:00.001+02:00

Eelmine nädal otsutus veidi kiireks ja seega ei tulnud ühtegi blogipostitust ka (v.a. mu imeline vaade oma aknast ja paar pilti,mis ma koeraga jalutades tegin). Ehk siis nüüd ma pean end kokku võtma ja kõik ära kirjutama,mis toimunud on, sest mul on juba enamus üksikasju meelest läinud ja ma kardan,et muidu läheks ülejäänud ka.

Alustades esmaspäevast 16-ndast veebruarist. Nimelt pühapäeva õhtul ilmnes tõsiasi,et mul on palavik. Tänu sellele ei läinud ma esmaspäeval ka kooli. Pärast sternwanderungi oligi kogu aeg imelik olla ja polnud mingi üllatus,et pühapäeval kraadiklaas veidi rohkem näitas. Väike külmetus ja pisut nohu,mis möödus kiiresti. Või vähemalt teisipäeval ei tülitanud ma ennast kraadimisega ning käisin koolis. Teisipäevasest koolipäevas pole tõesti midagi kirjutada, sest oli ainult 2 tundi ning ikka üpris mõttetu. Kolmapäeval läks asi vist veidi huvitavamaks. Kasutasin ära olukorda,et mu kunstiõpetaja ei mäletanud,kas ma pean tegema ettekande või ei ning "pääsesin" tänu sellele saksa keeles lemmikkunstnikust rääkimisest. Kolmapäeval peale kooli kukkusin voodisse. Või noh, lihtsalt ei suutnud liigutada. Hostbro tõi mulle süüa ja puha (ta elas nädal aega kodus,sest tegeleb hetkel Maturaga.. ja järgmisest nädalast läheb sõjaväkke.) nii. neljapäev. Päeva HIGHLIGHT (for u, Julian;D) ma sain endale täitsa oma folderi ehk siis klassikaustas on nüüd kaust nimega Birgit Orav, jee. Nii, neljapäeval peale kooli tulin Bruggi,et chillida veidi NoLimitis Nicolaga (mitte mu hostbro) ,et kätte saada oma suusad. Ilusad, kerged (mitte nagu mu hostmomi omad) ja hea sõita (aga sellest veidi hiljem...) Bruggis teatas hostmom,et me ei lähegi koju ja ma pean ka "showd" vaatama minema. Ootasime veidi,et Andrea ka Bruggi jõuaks,et siis kõik koos sööma minna. Ootasime hostmomihostdadi töökohas ehk siis ma veetsin aega,et uurida palju mu kool maksis mööbli eest. Ja oii ega nad vähe ei maksnud. Kuid arvestades seda,et koolis kaheksatonnised toolid osades kohtades on ning pooltes klassides .. krt, ma ei tea nende nime.. tahvlid,mis on arvutiga ühenduses ning elektroonilised. (Nagu Gagi keemiaklassis).. kusjuures meie koolis on täpselt kaks kriidiga tahvlit ning neid ei kasutata,sest kõik tehakse projektorite ja läpakatega. Ehk siis hallooo, kus Gag oma raha paneb?! (ahjaa, eestis on majanduskriis hullem kui siin).. Nii. Käisime söömas Tai toitu ja perest sõin mina kõige rohkem:D Je. Sest päev oli nii kiire,et koolis polnud söömiseks aega ja sularaha ka polnud.. ning seega oli kõht jube tühi ja noo kui sul on buffet, kus eriti head toitu täis,siis vist väga kiirelt sealt lahkuda ei taha. Peale söömist läksime siis seda showd vaatama. Kui mu hostmom esimene kord küsis,et kas ma tahan seda näha, siis ma ütlesin ei. Kuid ta ostis ikka mulle pileti. Tegemist oli mehega,kes teeb laval nalja ja räägib juttu ja samaaegselt teeb trikke. Üllatavalt see polnudki igav ning olenemata faktist,et ta šveitsisaksat rääkis, siis oli väga vähe asju millest ma aru ei saanud. Õhtul kukkusin voodisse ning reedesel koolipäeval ei olnud minu arust midagi väga mainimisväärset või midagi sellist,mis teid huvitaks:D (ma kusjuures kirjutan hetkel seda teksti Bruggi rongijaamas Baseli rongi oodates aga.. sellest ka veidi hiljem).

Minu ja Manni reede kuni pühapäev:

Reedel ootas mind Aarau rongijaamas Ann-Margit Sepp. Sõitsime kahekesi Schinznachi,et laupäeva varahommikul Sedruni sõita. Reede õhtu möödus süüa tehes, palju jäätist süües ja magades,et laupäeval fit olla. Hommikul kell 6 ärgates oli aga tunne ikka selline,et "kuule ärme lähe". Kuid siiski ajasime end voodist üles ning mu hostdad tõi meid ja meie 200 (Mann;D) kotti Bruggi rongijaama. Hommikune 3,5 tunnine sõit Sedruni möödus isegi üpris kiiresti ning ainukesed asjad,milele me mõelda jõudsime oli söök ja mägi (haaah, mul tuli sellega meelde paari aastatagused naljad msnis Markus Mägiga:D...) Igastahes.. Sedruni jõudes ei suutnud me ära imestada seda korterit,mis mu hostpere endale ostnud oli.. WOW oli ainuke mõte. Panime omad kotid sinna maha ja asusime Coopi otsima. Tegime väikse jalutuskäigu kirikuaias, kus lumi oli põlvedeni ning pika jalutuskäigu küla peal kuni avastasime,et Coop on hoopis teisel pool ja 15 minuti asemel korterist hoopis 4 minuti kaugusel. Peale mõnusat hommikusööki ja jooksu rongijaama (kuigi rongijaam on aint 1,5 min kaugusel), tuli välja,et rong hilineb 20 minutit. Pole hullu vaade ilus, päike paistis ja ilm soe.. Ootasime. Peale 25 minti ootamist tuli välja,et rong hilineb veel 25 minti. Oootasime veel.. kuni tuli rongijaama (või mille iganes) poolt tellitud väike buss, kes suusatajad mäele viis. Pärast pikka hommikut jõudsime lõpuks mäele!:D Ilm oli täiesti perfektne, rahvast vähe ning rajad väga heas korras. Nautisime kuni viimaste tõstukisõitudeni välja.. meeletult mõnus. (Pildid tulevad järgmise postitusega, sest hetkel on need ainult Mannil.) Korterisse jõudes kukkusime mõlemad voodisse ning magasime kuni mu hostmomi kõneni välja..kuna korteri tuled olid kustus,siis mu hostmom arvas,et me oleme vales korteris ning ta kõne oli selline "Birgit, kus sa oled? Millises korteris sa oled? Kas sa ikka oled kindel,et oled meie korteris?" . See oli vägagi naljakas ning ma hakkasin isegi korra kahtlema,et kas me ikka oleme õiges korteris,sest ma polnud seal enne käinud ju. Olime, õnneks. Ärkasime, tassisime hostmomi asjad sisse, käisime üüüliiheas pizzeria söömas ning läksime baari. Baari,mis minu eelmise tripi Sedruni ajal, oli mu lemmik,sest see asus meie hotelli all ning oli täis kõige ägedamaid lumelauainstruktoreid ning üldse ilusaid inimesi. See kord jagus neid ka ikka päris mitu. Kui alguses tuli mõte,et lähme suht kohe ära koju magama, siis pärast sõbrunemist Wales'ist päris Sara ja Chrisiga järgnesid juba piljardimängud ja pikad jutuajamise.. ja see kõik kestis välja hommikul kella 5-ni. Vahepeal oli küll plaan koju minna, kuid kui me olime jõudnud ma ei tea kuhu ja avastanud,et meil pole pimdas õrna aimugi,millisest teest me minema peama ja läbi rongijaama ringiga ka ei viitsi minna,siis me maandusime tagasi seal baaris. Loomulikult tuli hiljem välja,et koht, kus me tagasi pöörasime oli meie majast 2 minuti kaugusel aga mis siis ikka. Nalja sai. Hommikul oli esimene mõte,et "ma ei liigu siit voodist kuskile" aga see ei olnud variant ning ei läinud kaua aega kuni me olime rongis ning sõitsime 10 minutit Dieni'sse. Ilusast ilmast polnud järel aga mitte kui midagi. Aga ega see ei heidutanud ning sõitsime kohe täitsa üles, kõige parem on.. ainult,et see kord olid rajad 50cm "puudri"kihi all ning nähtavus oli üpriski null, kuid alla me saime ja mitte ainult ühe korra, kuid asi oli vägagi raskendatud ning aega võttis kõvasti kauem. Kuna rahvast peaaegu,et ei olnud või kõik olid jube laiali, siis oli selline tunne nagu sõidaks üksi ning rajalt kõrvale kaldudes polnud õrna aimugi, kuhu tagasi peaks minema. Aga see oli ka omaette lõbus,sest vähemalt 75cm puudrit ning mina on üpriski meeldiv vaatepilt. Eriti kui puudrit 1m on:D Kadusin vahepeal mina, vahepeal Mann ning siis ilmusime jälle eikusagilt üleni lumistena. Ja kui oli tahtmine minna lihtsatele radadele siis meil õnnestus alati lõpetada nendel,mis raskemad olid, sest lihtsalt ei osanud üldse orienteeruda. Et ilusti rongipeale jõuda ja süüa ei saanud me õnnekskahjuks veeta mäel aega viimaste tõstukiteni (haah, nagu me üldse oleks jõudnud,sest see oli ikka jube väsitav..) Pakkisime siis oma kakssada asja kokku, koristasime (kusjuures Mann, mu hostmom ütles,et "ta oli vägagi üllatunud kui hästi me koristanud olime:D) ja jätsime kurvalt korteriga hüvasti. (kuid me plaanime ülejärgmine nädalavahetus vms ühe väikse reisi veel teha)..Kui Sedruni sõitmine oli elevust täis siis tagasisõit oli "nalja kui palju".. kuna ei saa öelda,et me oleksime seal palju maganud, siis meie 3 tundi sõitu möödus vägagi lolli juttu ajades..noo ikka väga. Lamekaid oli kuhjaga segada. Zürichis läksid meie teed lahku- Mann nautis veel 3-4 tundi sõitu Apples'i ja mina pool tundi sõitu Schinznachi, kus mu hostdad oli valmistanud vägagi hea õhtusöögi. ..

Täna hommikul lahkusid Andrea ja mu hostdad Sedruni. Sest neil kõigil on "puhkused" ning kuna minul on kool,siis veedan selle aja üksi kodus. Või mitte täiesti kodus,sest hetkel ma sõidan Baselisse Naomi juurde,sest mu hostmom ütles,et on rohkem rahul kui ma üksi Schinznachis pole,sest muidu tunnen end üksikuna nii suures majas ja Baseli korteris pole ka üksi midagi teha, seega oli Naomide korteri parim valik!:)

Ja kuna ma seda blogi ei saa täna (23.02.2009) publishida, siis ma teen seda homme. ... Ja pean mainima,et olen juba Naomide juures ning see tõesti on parim valik. Jee.

täna

2009-02-18T22:54:00.001+02:00

oma toa aknast on mul vaade selline

koeraga jalutades selline vaade

ja jalutamiskäigu lõpuks selline

Laupäeva õhtu Baselis/ Naomi sünnipäev

2009-02-15T19:15:00.001+02:00

Reede õhtul suhteliselt kukkusin voodisse, kuigi oli variant välja minna, kuid nagu hiljem selgus Julian jäi ka koduseks. Magasin rohkem kui 17 tundi (tegin tasa oma nädala sees magamata tunnid). Ärgates laupäeva hommikul avastasin,et oma hoste ei näe ja,et mu hostbro on kodus ( ma isegi olin temaga eelmine öö rääkinud aga läbi une,seega ma seda ei mäletanud). Päev möödus täiesti tühjapassides ja umbes 8 ajal asusime Andreaga Baseli poole teele. Esialgne plaan oli niisama korteris aega veeta ja hiljem Naomi sünnipäevale minna. Andrea otsustas aga teisele peole minna, seega jäime me kolmekesi: Birgid, Mann, mina. Paar tunni pärast liitus ka Julian. Kuna Naomi juures hakkas rahvast klubi poole liikuma,siis me Naomi juurde ei jõudnudki ja kohtusime sünnipäeva lapse ja seltskonnaga klubi ees.. või noh, kohtusime seal aga ei teadnud,et klubi ees oleme, seega jalutasime mõnusa ringi enne kui avastasime, kus klubi on. Aga samas ei saa kedagi süüdistada,sest klubi sissepääs oli lihtsalt üks hall uks, ilma siltiteta. Klubis oli hea kuigi ma arvan,et ma sain oma paari kuu dnb doosi kätte nüüd. Birgid oli hõivatud Samueliga:) ja meie ülejäänud seltskonnaga nautisime 4 tundi tantsupõrandal dnb võlusid. Mingi aeg sain ühe kuti käest kingiks kinder suprise'i:D. Kuna Mannil on alati hetk,et nüüd lähme koju ja ta vist ei ole kunagi peo lõpuni, siis lahkusime kuskil 4 ajal NordSternist ning läksime esimeste trammidega kebabi sööma ning seejärel koju:) Hommikul plaanis Birgid vist kella kaheksa ajal koju minna,kuid asi lõppes nii,et ma äratasin ta alles pool kümme ning kui mõtlesime,et saame päev otsa Manniga niisama lebotada,siis ma ärkasin kell 4 ning Mann jooksis kohe rongi peale. Tore oleks kui mul nüüd õhtul uni ka tuleks ja ma homme hommikul kooli minnes surnud ei oleks. Kokkuvõttes oli eriti tore õhtu ja ainuke asi,mis puudu jäi oli enne magamajäämist Manniga õhtu sündmuste üle arutamine..

(hullult äge olen, sõidan rongiga ja teen endast webcamiga pilti. sama lahe kui Mann:D)

Tsau-musi.

Schwarze Löcher sind schwarz

2009-02-13T23:10:00.001+02:00

Teemanädal. Meie klassi teemaks oli astronoomia. Esmaspäev algas 20-aastase kutiga,kes rääkis meile enda kirjutatud raamatust,mis on sama totter kui Harry Potter. Seejärel meesterahvas, kelle esitlus mingil füüsikalisel teemal,millest ma aru ei saanud oli ülihea,sest ta rääkis keerulist juttu segamini oma elulooga. Ning viimaseks üle kaheksakümne aastane naisterahvas,kes rääkis svissdeutschi ja millest ei saanud isegi teised aru. Jaa ülejäänud päev kuulasime jutte teemal tähed ja kõik selline. Teisipäeval käisime Luzernis planetaariumis. Kolmapäeval tegime grupitööd ning kell pool üks päeval olin ma juba kodus. Ning neljapäeval oli meil sternwanderung. Matk. Jagati kätte kohanimed ning kaardid. Kahjuks meie grupile määratud küla polnud kaardil, seega tuli appi Juliani iPhone :D Pärast läbi kõrge lume jalutamist ning ma ei kujuta ette mitu korda lootmist,et vastutulev auto meid pimedas näeks, jõudsime me sihtpunkti. Nägime veenust ning külmetasime jube palju. Reedel kuulasime veidi meie tehtud PodCaste ning päratlõuna veetsin suures saalis kuuulates erinevad teemanädala tulemusi pluss etteasteid igast õpilaste poolt. Ja nüüd on mul räme peavalu ning väsimus, sest matkalt jõudsin ma eile koju alles kell 12. Jaaa, homme lähen koos Andreaga Baselisse ja Mann ka. Ja Birgid äkki jõuab ka isegi kohale:D

Ja mu viimane paar terveid teksaseid kulus täna läbi. Päeva tipphetk.

'Cause sooner or later it's over, I just don't wanna miss u tonight

2009-02-13T02:10:00.001+02:00

Pühapäeva õhtuks on uus blog olemas:)

Laupäev

2009-02-08T00:35:00.001+02:00

Oli täpselt selline,mida ma nimetaks ideaalseks. Alguses tuli küll plaan minna Naomiga välja aga väsimus oli liiga suur,et ma end liigutada viitsiks. Käisime hoopis Andreaga poes, ostsime süüa. Tegime lõunauinakud ning seejärel suure kausitäiega salatit ja otsisime sügavkülmast välja suured karbid jäätist. Istusime kahekesi teleka ees ning sõime ja vaatasime filmi. Ülimõnus.

K.(L)

suusahoiuruum.

2009-02-07T13:40:00.001+02:00

Jõudsin kohale ja avastasin,et võrreldes Zürichiga on Val Thorensis ikka rämedalt külm ja,et mu telefon ei tööta Prantsusmaal üldse. Tänu sellele olin ma täiesti ära lõigatud ümbritsevast maailmast, kui välja arvata issi,kes mulle Eri telefonile helistas. Nii. Istusin ootasin Erit natuke aega ja otsetee Hendriku jne. korterisse, kus me vist peaaegu iga õhtu korra käisime. Hendrikut oli päris naljakas näha:D Esimene päev mäel oli jube hea.. päike paistis ja kuigi ma teistest ikka mõnusalt halvem olin, siis suutsin ma ikka kuidagi tempos püsida. Mõnuss oli. Ja esimese päeva õhtu oli ka vist üpris mõnus, sest kohtusin Eri korterikaaslastega,kes olid üle 30 aastased täiskasvanud,kes üks õhtu otsustasid jooma hakata, millega kaasnes laulmine. väga naljakas oli. eesti laulud ja puha.. ja ei saa mainimata jätta Smilersi kontserti, see oli kindlalt üks kummalisemaid asju mu vahetusaasta juures:D..Ülejäänud päevad oli pilves ja lumi ja üldse oli kuidagi nukker sõita aga ükskõik. Viimasel päeval mäel sõitsime Eriga kahekesi ja täpselt see hetk kui ma otsustasin,et ma enam ei suuda,sest midagi ei näe..siis 15 minti hiljem läks selgeks, nagu ma Erilt hiljem kuulsin. Mul on liigne uni,et midagi veel meelde tuleks,mis ära mainima peab. Kunagi mainin.

Tagasisõit oli ka mõnus. Kell 4 ärkamine ning seejärel teadmatus,et mis bussi ma minema pean. funfun. Eri bussil pandi juba uksed kinni ja ma pidin teisega minema, kui viimasel minutil tuli Hendrik,et "Birx, sa lähed ka siia bussi". Ja buss oli rämedalt ebamugav, magatud sai aga kael on hetkel kange (sõidan hetkel rongiga Berni poole,et Bernist Bruggi sõita)

Mann, kui soojaks läheb, peaks ikka Genfi chillima tulema.

2009-02-04T19:36:00.001+02:00

Val Thorensi luuuuvin täiega.

Aitäh, Eri.

Aitäh, iss.

K

2009-02-04T19:32:00.001+02:00

Ma vist jäin pooleli kolmapäeva õhtul. Käisime Kristjaniga Schinznachis ja külastasime Luzerni mäkki ja värki. Neljapäeval magasin ja lugesin kohustuslikku kirjandust. Neljapäeva õhtul kuskil kümne aega võtsime Karolaga pepulauad,et sõita mäest alla vastu Mannile. Väga-väga naljakas oli. Kõndisime siis kolmekesi üles oma lemmik trepist ehk siis üle 200 astme üles. Õhtu olitäis nalja ja naeru ja üllatusi jnejne. Ja reede möödus terve päev lebotades. Aint Mann otsustas mäele minna. Lebotasime terve päeva ning õhtul käisime korra all külas ka. (see üleskõndimine viimasel päeval oli juba täiesti mittetappev) Hm, õhtul vaatasime filmi veel, nagu meile juba tavaks sai,et iga päev vaja mitu filmi vaadata ja üpris varakult olid kõik juba voodites:) Ainult Taavi Mägi karjus paar korda veel üle korteri "Lepik". Öösel kell pool neli oli äratus ning hommikul kell seitse magasin ma juba enda Schinznachi voodis koos Manniga. Kokkuvõttes oli üüüliiitore ja peaks vist tänama Karli hommikusöökide ja Taavit õhtusöökide eest:) Jaaa Kristjan (L).

Hm. Laupäeval magasime enamus päeva maha, käisime Manniga Eva kinki täiustamas ja enda kostüüme. Pilti sellest,milline ma välja nägin ei postita ma arvatavasti kuskile ja ei näita ka kellelegi (peale Lepiku) Hm. Sünnipäev oli üpriski tore,kuidas rahvast oli natuke liiga vähe ning peo lõpp minu ja Manni jaoks polnud ka positiivne,sest Schinznachi pangaautomaat oli suletud. Nalja sai ja kurb oli ka natuke.

Pühapäev-esmaspäev möödusid mul ikka täiesti tühja passides. Ehk siis ma veidi üritasin oma raamatut lugeda aga see on ikka pisut väga raske mu jaoks:) Ja teisipäeva hommikul tegin väikse kõne issile,et kuidas oleks kui ma Val Thorensi läheks. Ja vastuseks oli ja,mine. Kuigi alguses tundus ülilõbus ja äge,et ma päriselt lähengi, siis tuli kohe esimene miinus, nimelt on vaja YFU luba vähemalt 3 nädalat ette. Õnneks teatati YFUst,et saan minna kui Ramon mulle loa annab. Jaaa, õnneks on Ramon mu hostperetuttav pluss ma saan temaga ülihästi läbi:) Jei, ehk siis luba olemas ja minek. Ja tuli järgmine jama,et bussipiletid sinna peab broneerima 3 päeva enne..jälle,kurat. Õnneks väike kõne ja pilet olemas. Selline tunne oli juba,et ülihea päev ja kõik on parimas korras, kuni teatas mu hostmom,et suusad on hoolduses ja mu laud on vahetuses suuskade vastu. Ehk siis sõiduvahendeid pole..tänu millele jäin ma veel maha ka bussist ja üldse kõik läks sekundiga üliper*e. Jaaaa, issi kõne jälle päästis. Ehk siis hetkel olen ma rongis Genfi poole teel,et seal ümberistuda bussile,mis sõidab Val Thorensi poole. ..

2009-01-31T08:48:00.001+02:00

Hm, ma ei mäletagi hetkel,et mis vahepeal toimunud on. Kõigepealt vist peaks ära mainima nädalavahetuse,millal Mann tuli jälle Baselisse,sest mul oli deutschkurs ja üldse ei viitsinud reedel Baselis üksi passida. Kuna Björn otsustas mulle hommikul ülivara saata sõnumi "whatsup", siis lõpuks tuli ka Björn õhtu varem Baselisse ning meie kolme õhtu möödus Naomi juures. Laupäeva hommikune keelekursus oli üpriski igav ja jube, kuid trammis kohtusin Gruusia-Aniga ning teda polnudki kaua näinud ning sai palju juttu räägitud. Pluss selle üle kui halb Björn välja nägi naermine oli ka päris mõnus ja ka Rafaeli,kes kohale jõudis tunniajase hilinemisega. Laupäeva õhtul käisime Manni, Sebastiani ja Samueliga väljas,sest Sebastian sai 19. Vahepeal liitusid ka Julian ja Eva. Ning üldiselt leidis õhtu suht varajase lõpu. Kui muidu oli plaanitud,et pühapäeval lähen Sebastianiga Schinznachi,sest Seb. pidi seal Ramoniga koos "tulevastele vahetusõpilastele" intervjuusid tegema...ja ma saan lihtsalt ülivarakult koju magama, siis tänu Ramoni kõnele veetsin ma oma pühapäevase päeva samuti intervjuusid tehes. Stafist üli üpris palju inimesi seal ning minu ülesandeks jäi Ramoiga koos üht poissi,kes plaanib usasse minna, intervjueerida. Eriti lõbus oli ning enamus aja me Ramoniga naersime, sest küsimused,mis esitama pidi olid ikka üpris totrad. Õhtuse poole päevast tegin intervjuud koos oma kontaktisiku-Matthiasega tüdrukule,kes järgmine aasta Eestisse vahetusõpilaseks läheb. Eriti lõbus oli ja veidi imelik ka,et ta tahab Eestis aasta aega elada. Mingi hetk tegin kiire rattasõidu (ramoni ema eriti ägeda jalgrattaga) koju ning kiire dušš ja värk. Ja siis väntasin tagasi Ramoni juurde,kes oli kogu seltskonnale (yfu stafile siis) süüa teinud. Lõbus oli ning nalja sai, kuigi veidi imelik oli aega veeta vägagi tähtsatega Yfust.

Koolinädala jooksul vist midagi märkimisväärset ei juhtunudki. Kui ainult see,et minu jaoks jäi võrkpallipäev ära,sest neer hakkasid valutama. Toimus ka väike vestlus koolidirektori, hostmomi ja klassijuhatajaga, kus arutati,et kuidas mu keel arenenud on ja kuidas ma end koolis tunnen. Minu teemat puudutati aga suht vähe,sest mu hostmom ja direktor otsustasid enamus aja vaielda teemal,et kas peab kõigi inimeste vastu väga sõbralik olema..nimelt mu hostmom oli selle poolt,et peab olema vägagi tolerantne ning koolidirektor selle poolt,et on õigus osasid inimesi mitte sallida. Nalja sai. Reede õhtul mõtlesin,et lähen Bulle'i, kuid asju oli liiga palju ja mu hostmom tegi eriti head süüa, seega jäi ära. Kuigi Mannil ja Birgidil sai seal vist eriti palju nalja^^. Mõndade külalistega õhtusöök läks mul ja Andreal aga ülikiiresti,sest Christian (andrea poiss) tuli Schinznachi,et me saaks kõik koos bowlingut mängima minna. Eriti palju nalja sai ja tore oli. Ning kui siiamaani me Christianiga aint teretasime üksteist kui hommikuti nägime vms, siis nüüd ma sain aru,et ta on ikka väga äge poiss:)

Laupäeval magasin üpris kaua ja siis pakkisin asjad,et sõita vastu Fribourgi EEEEEEEESTLASTELE. Raimond oli rongis magama jäänud ja sai vist päris hea ehmatuse kui ma üks hetk ta kõrval istusin. Esimene tund aega nendega rongis oli eriti imelik ning ei osanud nagu midagi öelda,teha või rääkida, kuid aja möödudes oli tunne,et polekski nagu ära olnud. (sellega seoses tänaks Jussi ta saadetud visiitkaardi eest:D ja Taavit kallistuse..) Korter on eriit ilus ja hea. Ning isegi igapäevane pasta ja omletti söömine selle seltskonnaga on tore.

Pühapäeva veetsin magades ja niisama raamatut lugedes terassil,eeeriti soe oli. Ja tegin väikse tripi poodi,mis lõppes sellega,et ma tarisin kaht suurt toidukotti üles treppidest,mis oli eriti tapvad. (neid treppe mööda käisin ma ka järgmised päevad..iga korraga läks lõbusmaks kusjuures:D) Esmaspäev oli meeletult hea ilmaga mäel ning teisipäevane ilm oli liiga halva nähtavusega,seega meie suusapäev lõppes kella kolme paiku. Ja nii palju filme nagu me nüüd siiamaani vaadanud oleme, pole ma vist kunagi nädala jooksul ära vaadanud. Kolmapäev möödus mul ja Kristjanil rongides. Nimelt viisin ma Schinznachi oma suusad ära ning Lepik kohtus mu hostmomiga ja nägi mu kodu ära.

Ma homme kirjutan edasi..

2.01.2009-16.01.2009

2009-01-18T18:46:00.001+02:00

Ma ei uskund,et blogi pidamine nii raske võib olla. Aegajalt idiootset jama kirjutada on chill aga nii,et oma kõik tegevused kirja panna on ikka kuradi raske. Nii, kus ma siis pooleli jäin. Teise jaanuari hommikul varavara lahkusid Ragnar ja Hans Baselist ning meie Manniga magasime (tahaks öelda väga pikalt,sest tavaliselt me seda teeme aga seekord olime me juba kelll 11.30 vms üleval) edasi. Peale ärkamist võtsime oma läpakad kaenlasse ja läksime mäkki 30 minutit tasuta netti nautima. Veetsime päeva koristades ning õhtul tegime suure pannitäie praetud makarone juustu ja munaga. Mmmmm, täitsa eesti toidu tunne oli ja üllatavalt hea tuli välja, arvestades seda,et meie kummagi kokkamiseoskused just suurem asi pole:D Pühapäeval ärkasime vara ja mõlemad suundusime koju pakkima,et siis 4.jaanuari hommikul Meirigeni poole sõita. Minu pakkimisest ei tulnud loomulikult midagi välja ja enda laiskuse tõttu ei viitsinud ma isegi välja otsida,millise rongi peale ma hommikul istuma pean. Ehk siis mu hommik oli vägagi messed up ning mu enamus asjad jäid maha ning lõppkokkuvõttes viis hostmom mu Berni rongi peale,et ma siis seal Manni ja Birxiga kokku saaks.

Niiii. Skicamp 2009. Berni rongijaamas oli juba selline mõnus tunne,sest igaltpoolt nägid yfu vahetusõpilasi. Terve rongitee rääkisime siis Birgidi uuest lover'ist ja ...sellest rääkisimegi,sest Manni ma olin alles näinud. Rongisõit läks ofkoors kiiresti, sest aina lisandus rohkem rahvast ja Interlaken-Merigeni rongivagun oli juba paksult täis täis yfu õpilasi ja nende kohvreid ja suuski. Kohale jõudes jäime ofkooors ilma neljasest toast,mis tähendast seda,et me veetsime oma nädala 20-inimese toas, kus üle poole tüdrukutest olid aasiast. Ehk siis enne öörahu magama jäämine oli võimatu. Kui peale mäelttulemist kohe magama minemine oli alati mu lemmiktegevus siis selles toas oli see selline,et suled silmad ja jääd automaatselt nende juttu kuulama ning järgmine hetk avastad,et su pea käib niii ringi,sest nad räägivad niii kiiresti ja ära ei lõpeta. Oeh. Niii tegelikult mainin ära,et süüa anti hästi.. kuigi hommikulauas kohvi meie lauanurk eriti ei saanud. (hhah, emme, ma söön kodujuustu:D.. kui sa mäletad,et ma seda enne ei söönud) nii..esimesel päeval olid meil sessionid, mis möödusid mul nii,et me tegime Samueliga (mu grupijuht ja üpriski hea sõber,kelle nime te kindlasti enne ka siin blogis kohanud olete) eriti lolle nägusid kogu aeg ja naersime,sest sessionid on jube igavad ja tüütud..vähemalt meil oli. (mul oli enne hull hoog peal,et kirjutan ja siis kui söömast tagasi tulin,see kadus.)

Niii. Ma jätkan kusjuures selle blogi kirjutamist neli päeva hiljem,sest polnud aega ning peale kooli olin ma suht kogu aeg eriti väsinud. Skicampi teine päev: äratus oli hommikul kell 7.30. Äratuseks minu ja manni jaoks juba tavaliseks saanud sõnad "get crazy,get wild..." ehk siis hommikuste äratuslaulude eest vastutas Sebastian ning selle laulu järgi olen ma isegi Schinznachi kodus ärganud kui Seb, Karl ja Mann minu juures olid. Peale hommikusööki jagati kõik võpid taseme järgi gruppidesse. Kui esimese 5 mindi jooksul tundus lõbus,et ma expert-grupis olin, siis peale seda kui liftiga üles olime sõitnud ja Rootsi -Eric teatas,et ta on eriti palju võistlustel käinud ja saksa-Marie teatas,et ta on sõitnud 4-aastasest peale, otsustasin,et ma vist ei kuulu üldse sinna gruppi. Esimese poole päevast sõitsime kõik koos ning teise päeva poole peal jaotati grupp kaheks 1) need,kes minu jaoks väga hullult hästi sõitsid ja üldse hullud olid (ehk siis enamus poisse) 2) need,kes asja rahulikult võtsid. Ofkoors olin ma teises grupis ja ülirahul, sest sõidutempo oli üllihea ning kõik olid enamvähem ühel tasemel (pean mainima,et mu sõiduoskused paranesid märgatavalt skicampi jooksul..ahjaa, suuska sõitsin, kui keegi veel aru ei saanud). Grupijuhid vahetusid meil iga päev ja meeletult ägedad olid. Eriti tooks esile Naomi ja Davidi, kes kindlalt mu lemmikute hulka kuulusid. Ainuke asi,mille puhul veids viriseda võiks on see,et meie lõunapausid olid 1,5 tundi pikad,mis oli eriti igav ja tüütu. ... Õhtud veetsime me suht magades.. või noh üritades magada, sest aasia tütarlaste tõttu polnud see eriti võimalik. Hm, esile tooks vist veel selle,et meie laagris ei puudunud inimene,kes otse keset silti "slower" sõitis. Ja ka Birgid hiilgas sellega,et tal oli valida,kas joosta Rafaeli,kelle nägu kukkumise tagajärjel verine oli, aitama või siis joosta oma lumelaua järgi,mis mäest alla veeres. Birgid valis lumelaua. Tai-Beam suutis esimesel päeval oma jala murda ja Rafael suutis campi jooksul vist kõige rohkem idiootseid jutte ajada (naga alati). Leedu-Evaldasega jutuajamised Baltimaade teemal olid ka loomulikult teemakohased (Evaldas on poiss,kes oskab peast laulda "Tii" otsastlõpuni ning kelle poole tuleb pöörduda alati siis kui sul veidi halb tuju on,sest ta teeb selle imeväel heaks).. Mann suutis leida ka saksa-osas elavate Gruusialastega ühise keele leida ehk siis üks õhtu kuulis üle söögisaali päris pikalt vene laule. Viimase õhtu pidu jäi aga liiga lühikeseks, kuid need tunnid,mis me tantsupõrandal veetsime olid vägagi kvaliteetsed. Ja pikk rongisõit Meirigenist koos Ramoniga ei tundunud ka üldse nii pikk. Pluss sai kõik sündmused, uued paarid yfus ja kuulujutud läbi arutatud:D

Nädalavahetus peale skicampi möödus mul magades,sest kaotatud unetunnid tuli ju tasa teha. Jaa esmaspäev hakkas kooliga. Kehaliste tunnis suutsime kohe Evaga hiilata oma võrkpallioskustega ehk siis kui hea hinde jaoks pidid harjutust sooritama positiivselt üheksa korda, siis suutsime meie seda ühe korra teha. Kooliga seoses pean mainima ära oma positiivse hinde inglise keeles,milleks oli 5,3. Jeeeei. Ja selle,et mu matemaatika õpetaja arvas,et eesti asub poola ja saksamaa vahel ning keemia õpetaja,et eestis räägitakse vene keelt. Vene keelega seoses,et ma vist saan peale vaheaega vene keele tundidesse minna, kuigi ma ei suuda vene keelt meenutada, kogu a läheb saksa keelega sassi. Mis veel.. midagi märkimisväärset hetkel seoses kooliga ei tulegi meelde. Nädal aega veel ja siis on suusavaheaeg ning pärast suusavaheaega tuleb "teemanädal" ehk siis kui ma õigesti aru sain meil õigeid tunde pole. Jaa, vahepeal on veel Eva sünnipäev ja eestlased. Ja kunagi tuleb veel kelgutamine, kus me peame vist kandma kiivreid!!!! mismõtttttes.

*mu hostvanemad otsustasid,et neil on liiga vähe elamiskohti ehk siis nüüdsest on mu hostperel korter Sedrunis (suusakuurort). Ainuke aga sellega on,et see ei saa see talv veel valmis. Või noh, on valmis aga möbleerimine jnejnejne võtavad jube kaua aega,sest see asub päris kaugel. Seega tuleb mul seda külastada alles järgmine talv. (vähemalt nii ütles mu hostmom)

*hetkel on šveitsis jube külm ja gripiepideemia. Mu hostsis on terve nädala voodis lebanud ja ei näe üldse hea välja. Pluss Mann oli ka täitsa haige vahepeal ning ka pool mu klassist. Ma ise olen siiamaani veel täitsa terve ja tegus:)

*kui kedagi huvitab veel midagi mu elust, siis võite läbi lugeda Manni viimase blogi ,kus on teemaks (see algab kuskil keskel) see,et meid mõlemaid piinas veidi mõte,et me liiga palju teiste võpide ning yfu-stafiga suhtleme ja vähe oma klassikaaslastega. Kuid õnneks suutis Mann selle kõik nii ilusti kirja panna ja ära põhjendada,et see pole üldse halb.

* ja pean mainima,et kõige paremad kõned,mis ma šveitsi oleku ajal Eestis saanud olen, on Kairitilt. The best!

* ka šveitslased nõustuvad,et "minä rakastan sinua" on jube kole lause ning minu 10 ja 5 eegulised leidsid endale koha Juliani ja Eva rahakottides! (haa, and Julian can be happy now, cause he understands little bit what I have wrote about)

tsaumusi.

Naomi juures + SkuBar (detsember 2008)

2009-01-12T23:36:00.001+02:00

Samuel & Meret (yfu staff. Samuel on mu grupijuht Yfu üritustel toimuvatel sessionitel ja elab ka Baselis)

Naomi (mu lemmik yfu-staff ja põhjus,mks ma baselit armastan) & Björn (käisime koos deutschkursil ja avastasime ski-campis,et me oleme ekspert-grupi halvimad suusatajad:D üüüliiipalju nalja saab)

Fi (Naomi korterikaaslane (nad elavad kolmekesi, kolmandast korterikaaslasest, teisest naomist,kes eestis vahetusõpil oli, mul hetkel kahjuks pilti pole) & Björn

Meret, Naomi, Toby (Björni hostvend ja yfu staff) & Björn (ta on kõigil piltidel,sest need on tema kaameraga tehtud pildid, mitte sellepärast,et ta jube edev on:D)

Naomi & Meret (pean mainima,et nad on õed. ja mõlemad oli võp-id lõuna-ameerikas)

25.12.2008-01.01.2009

2009-01-02T16:48:00.001+02:00

Kuna jõulud on siiski selline "perepüha", siis 25.detsembril otsustasime Manniga oma hostpered hüljata (me mõlemad oleks pidanud minema suurele söömingule, kus on koos peaaegu terve suguvõsa aga ei tahtnud kumbki minna,sest seal oleks nagunii ebamugav ja igav olnud) ja veeta aega oma lähima perega siin šveitsis, ehk siis üksteisega:D (aint birx oli puudu). Teistmoodi öeldes võttis Mann oma sada asja ja sõitis pika tee Baselisse. Ostsime süüa, istusime, tegime nalja, sõime eesti komme ja tegime kokteile. Ja rääkisin Ketteriga telefonis juttu, mis oli äge ja samas eriti kummaline. Aga ta on vist ainuke inimene (ofkoors empsiss ka, sest ma nendega räägin lihtsalt niivõrd tihti) , kelle häält kuuldes ei olnud tunnet,et pole väga ammu rääkinud.Ta hääl on alati kuidagi tuttav.. kui te, mu kallid lugejad saate aru, mis ma selle all mõtlen. 26.detsembril ärkasin jube vara (kell seitse) ja sõitsin rongiga Schinznachi,et haarata oma laud ning asjad,et sõita neli tundi Sedruni. Rongisõit möödus enamjaolt magades, kuid peale viimast ümberistumist polnud see enam võimalik, sest mägedes sõidavad pisikesed kitsad rongid,mis on nii räme ebamugavad. Nii. Kohale jõudes viisime asjad hotelli ning tegime jalutuskäigu meie "suusakülas". Siis sõime hostide sõpradega õhtust, kellel olid kaks väikest last. Ja sel õhtusöögil sain ma järjekordselt aru,et väiksed lapsed on jubedad (v.a. Berit:D) , sellepärast,et kogu aja kui me Andreaga piljardit mängisime, suutsid nad oma näppe igale poole lauale toppida ja siis jooksid nuttes ära,et said palliga pihta ja kõige tipuks hakkasid nad laualt lihtsalt palle ära võtma. (ja Andrea maksis meie piljardimängu eest,mis oli täielik fail tänu lastele, 50 eeku. väga hull) Hm, igastahes järgnevad kaks päeva veetsime mäel. Muidu üldiselt lauaga, kuid teise päeva pärastlõuna olin suuskadega. Üliiiihea oli, selline kodune tunne:D Puuder, off ja eritiiii hea. 28. detsember tulid veel mu hostmomi parima sõbranna pere ka sinna. Ehk siis ülejäänud kaks päeva mäel, veetsin Filippi ja Andreaga. Ja, viimasel päeval suutsin enda kaela nii valusaks kukkuda, et päev jäi poolikuks. Muidu esimesed kaks päeva koosnesid mul peale mäel olekut aint magamisest ja õhtusöögist. Väsimus oli meeletu. Viimasel kahel õhtul oli uni kadunud, sest voodi oli eriti ebamugav, seega veetsn ma peale õhtusööki aega lumelauaõpetajatega, sest tuli välja,et meie hotellis on "küla" kõige populaarsem baar ning seal sõprade leidmine polnud eriti raske. Jaa, kui mu hostmom saab mu hostdadi nõusse,et nad Sedruni korteri ostavad, siis ma vähemalt tean,et kus ägedaid-ilusaid sõpru saab:D. Niii...31. detsember pakkisime hommikul kell 7 Andreaga oma asjad ning asusime teele Schinznachi. Terve rongisõidu aeg pidi koosnema magamisest,et õhtul surnud ei oleks ja ikka uue aasta ilusti vastu võtaks..aga meie veetsime selle eriti lamedaid nalju tehes. (Mann, Andrea lamekad olid juba peaaegu sinu tasemel:D:D) .. Schinznachis haarasin 15 minutiga oma asjad,et poole neljaks Bulle'i jõuda. Ja jõudsingi, kas usutegi. Birgidi hostdad ja -vend võtsid mind rongijaamast peale ja ülejäänud (kusjuures ma kirjutan blogi hetkel rongis, Bulle'ist Baselisse sõites ja üks väike poiss tuli minu juurde ja lihtsalt otsustas,et tahab kõiki nuppe klaviatuuril vajutada. Väga imelik:D) aja veetsime ennast valmis pannes. Seejärel viis Birgidi vanem hostbro meid rongijaama nig me sõitsime bussiga peopleissi:D. Pidu algas vaikselt, kuid peale söömist sai hoo sisse. Pidu oli siis Birgidi sõbra kasuisa hotellis.Väga lõbus oli ning kestis kuni hommikuni. Hommikul saime autoga Bulle'i ning sõime koos Birgidi hostidega hommikusööki. Peale kella kaht istusin Baseli rongi peale,et näha ka Manni ja ta sõpru. Kuna öö ja päev on nagunii sassis, siis istusime järjekordselt hommikuni. Ning eriti kummaline oli,et sa ei saa seltskonnas eesti keelt rääkida nii,et teised aru ei saa. Ja pidevalt tuli tunne,et peaks nüüd inglise keelt rääkima. ..

JA veidi 31.12.2008:

2008-12-28T22:25:00.001+02:00

Puuuder, lumi, valud lumelaua t6ttu, meeldib, suusad.

Siim, ma loodan,et sa juba ootad neid pilte,mis ma siia uuel aastal postitan!

Minu jõulud Šveitsis

2008-12-25T15:16:00.001+02:00

Mõnus uni kuni issi-empsi kõne mind äratas. Seejärel niisama mööda tube ringikõndimine aru saamata,et mis tegema peaks ja,et miks ma üksi kodus olen. Ahjaa, ja koeraga jalutuskäik peale mida ma surnud olin suht, sest mäest üles pool tundi kõndida pole ikka minu teema. Hm, igastahes sel ajal kui hostmom-dad vaikselt koju jõudsid olin ma ametis oma toa koristamisega (jah, ise ka ei usu) ja nüüd on see üllatavalt vägagi korras. Igastahes Andrea tegi šokolaadikreemi, hostdad vastutas soolase söögi eest ning minu ja hostmomi hooleks jäi kuusk,mis viimasel hetkel ikkagi toodi, sest hostmomi sõbranna otsustas,et pole õiged jõulud kui meil kuuske pole (nimelt meil ei pidanud kuuske olema,sest me lähme nagunii 26. dets ära ja tagasi tuleme kõik umbes 2.jaanuaril). Kuusk oli armas ja ilus aga tegelt ei huvita see nagunii kedagi. Umbes seitsme-kaheksa ajal istusime lauda. (nicola, mu hostbro on rootsis, seega oli meid ainult neli). Söök oli eriti mega hea. Kokku neli käiku ja kui seenekaste välja arvata,siis see oli nii hea,et isegi eesti toidu igatsus ei tulnud peale. (Ainult Beriti häält kuuldes tuli tunne,et oleks tahtnud Beritiga chillida) ...Niii. Igastahes peale söömist istusime kõik diivanitele ning mu hostmom alustas jõulujutu ettelugemist. Ainukese erinvusega olid need jõulujutud natuke negatiivsed või õigemini veidi koomilised ning üldse mitte imalad-happy ending jutud. Kui hostmom,mina ja andrea olime lühikesed jutud ette lugenud, hakkasime järjest kinke jagama. (EMPS, see linik on neil laua peal juba ja neile meeldis!) Eee.. kuna meil on hostmomiga tavaks kogu aeg üht kaardimängu mängida pisikeste kaartidega, siis ma sain endale ka need kaardid! (ja veel lõhna ja hostdad kinkis mulle mütsi).. Ja NÄPURULA!:D Igastahes kui kingid jaotatud olid, siis tulid naabrid ka meile. Sõime kõik koos magustoitu, naersime Noé'ga üksteise üle ning hostmom andis neile kingid. Kui meie kuusealune täiesti tühi oli, liikusime edasi naabrite juurde. (Seal sain endale kreemi ning raamatu) .. Sõime seal veel veids. Käisime Noé'ga Badenis Andrea poisssõbral järgi ning õhtu lõpetasime filmi vaatamisega. Filmi vaatasime projektoriga seinalt ning toas oli vist 10 inimest. Eriti mõnus oli. (eriiti halb jutt tuli kuidagi aga ma ei viitsi uuesti ka kirjutada)

2008-12-24T14:32:00.001+02:00

Laupäeva õhtu veetsin ma oma hostmomiga kaarte mängides. Me teeme seda vägagi tihti, kui meil mõlemal aega on ning kui siiamaani oli mu hostmom selles mängus ületamatu, siis ta osavust hakkan ma vaikselt juba ületama. Pühapäev oli selline mõnus lebopäev ning õhtul läksime Andrea ja hostmomiga meie naabrite poolt korraldatud "õhtusöögile",mis nägi välja selline,et sõitsime autoga metsa ning läksime istusime seal lõkke ääres ning sõime suppi. Hästi armas oli ja oleks isegi veel olnud, kui lumi poleks ära sulanud paar päeva tagasi. Hm,mann, ma isegi sain poindi teada,miks nad seda teevad ehk siis see öö oli pikim öö talve jooksul ja nüüd hakkab valgeks minema.(arvatavasti olen ma ainuke,kes seda ei teadnud) Niiii. Esmaspäeval läksin Baselisse,kuhu saabusid ka Mann ning Birgid. Hiljem saabus ka Karl ning kuna ma ei viitsinud inglise keelt rääkida läksin ma eriti vara magama läinud Birgidi kõrvale tuttu. Ülirahulik õhtu oli ja järgmine hommik Birgidi hommikusöök oli suht super, kuigi ma laua ääres veel magasin. Jaaaaaaa, eile sain ma paki, kus oli Raimondi saadetud filmid ehk siis ma veeetsin oma õhtu nende seltsis. Et siis häid jõule vms.

Ja Kaarlile hästi hästi palju õnne! :*

Mr. Brightside

2008-12-21T00:29:00.001+02:00

Neljapäev läksin Baselisse,sest ei viitsinud Schinznachis üksi olla. Aga kuna Andrea ja ta poisssõber vist plaanisid vägagi romantilist õhtut,siis ma lahkusin kiiresti Baseli kodust ja läksin hoopis Naomi koju. Alguses kahekesi, hiljem vist kümnekesi. Eriti tore oli see,et ma polnud Björni (Rootsi vahetusõpilane,kellega ma saksakeele kursustel kogu aeg chillisin) üliammu näinud ja jutt jätkus kauemaks. Külastus SkuBari, lumesõda,mis lõppes sellega,et kuna ma kõige nõrgem olin,siis ma lõpetasin mudases lumes. Natukene und ning viiiiimane koolipäev. Peale kooli läks suur seltskond mu klassist tähistama ning ma ühinesin ka. Aga pärast seda kui ma olin üht õlut joonud sama kaua kui teised 3-e, sain ma aru,et mul oleks õige aeg koju oma voodisse minna. 2 tundi und ning minek Bulle'i. Bulle'is tuli Birgidi hostisa mulle bussi vastu ning ma ei pidanudki oma asju 15 minti tassima. Igastahes läksime siis baari,kus Birgidi sõbrad olid päev otsa vaheaja algust tähistanud ehk siis palju laulu ja laud oli täis kannude viisi õlut. Istusime Birgidiga laua taha, harjutasin oma saksa keelt,sest suuremalt jaolt ei ole seal kellelegi head inglise keelt. ning päris lõbus oli. Õhtu lõppes lumesõja ning pudelikeerutamise mängimisega. Hommmikul kell pool kümme tõusime, sättisime ning läksime bussi peale,et ma saaks alustada oma hooaega ehk siis lumi,ilus ilm ja ...lumelaud. Pean mainima,et esimesed 5 minti veetsin ma naerdes ja vingudes,et ma igatsen oma suuski. Edasi läks juba veids paremaks. Ning Alexis ja Livio mängisid mulle korda mööda lapsehoidjat ehk siis sõitsid terve aja minuga koos (Livio niikaua kuni ta halva enesetunde tõttu koju läks). SUPERSUPERSUPER. Bulle's käik pööras sassi mu aastavahetuse plaanid veids ja nüüd on mul isegi erinevaid valikuid,et mis teha:)

into everything

2008-12-18T18:04:00.001+02:00

Tänase matemaatika/füüsika (meil võtsime mõlemat ühe tunni jooksul) tunni teemad algasid jutuajamisega teemal,et kas ma olen kurb,et mis tähed eestis on ja ,kas ma olen kurb,et meil vene tähestik eestis pole. ning sujuvalt liikus teema üle võimsusele ning edasi Paris Hiltoni rindadele. Meeldiv ning kõvasti lõbusam kui Silasega. Ja üllatavalt õpin ma nendes füüsikatundides kõvasti rohkem!

I'm loving

2008-12-14T18:41:00.001+02:00

Neljapäeval tuli väike tripp Fribourgi, mille jooksul sain kokku Manniga, Birgidiga (kes ainult naeratas,sest ta on hetkel seitsmendas taevas) ja Karliga. Kui siiamaan olen ma rongis kohtunud ainult täielike idiootidega,kes ainult mu numbrit tahavad ja haiget juttu ajavad. Siis seekord kohtusin rongis kutiga,kes õpib Fribourgis geograafiat. Kuna vestlus algas juhuslikult saksa keeles,siis see kestis lõpuni ka nii. Alates biotoodete tähtsusest eestis kuni SkuBarini välja. Ja tänu sellele läks sõit Baselisse suht kiiresti. Baselis Naomide juurde,kus vaatasime Samueliga filmi ning chillisime niisama. Reede õhtul Lausanne, Manni juurde. Väike õhtune "ekskursioon" Lausanne's ning seejärel rongisõit Manni juurde. Hommikul (šokeeriv,sest laua ääres käest kinni laulmine pole minu elus veel reaalselt juhtunud) söök ta hostperega ning hostvenna ja tema lastega. Üüüülipikk sõit, Schinznachi,mis tegelikult läks kiiresti,sest me vaatasime terve aja Manniga Friendsi. Sch-s õhtusöök mu hostperega ning seejärel William White'i kontsert, mis osutus päris toredaks. Natuke vässud olime küll Manniga aga kokkuvõttes nalja sai ja päris tore oli. Peale kontserti tegime väikse lumesõja ning seejärel mängisime piljardit, milles Ramon konkreetselt kõige parem oli. Öösel veel hävitasime hostdadi küpsiseid ja vaatasime filmi. rahulik & chill.

Täna ärkasime kell 11,sest Andrea pidi varem Baselisse minema,mis tähendas seda,et meie hommikusöök algas ka varem. Istusime nagu eriti suur pere laua taga ehk siis: Sebastian, Karl, Mann, mina, Andrea, Andrea sõber nign mu hostmom:) Pärast Manni kojuminekut, tulid Ramon & Pia ka siia nign lebotasime mu voodis viiekesi ja vaatasime PAO pilte. Kui umbes poole tunni pärast astusin esimese sammu välisuksest välja, lendas kohe mu suunas lumepall ning järgmine hetk olin ma üleni hanges ja lumine. Hiljem jalutuskäik Karli ja koeraga mööda Schinznachi, esimene kord kui ma tõsiselt Schinznachi veids rohkem uudistanud. Kvaliteetaeg!

2008-12-10T19:49:00.001+02:00

Caffeine in the morning sun

2008-12-10T18:10:00.001+02:00

Hm, reede. Ma arvan,et reede õhtul oli mul üks suurimaid segadusi peas üldse. Kodus olek ei tulnud kõne alla ja kodust lahkumine oli ka kuidagi keeruline. Käisime väljas söömas (sõin muide parimat küüslaugu suppi,mida ma kunagi üldse saanud olen).. elasin üle vist suurima tüli mu hostmomi ja -õe vahel, kuhu keskele ma jäänud olen. Aga tuleb tunnistada,et natuke totter on mu hostõe poolt süüdistada mu hostema selles,et mu hostmom tahtis,et laupäeval terve pere koos oleks. Ja mu hostõde pidi selllepärast terve päeva kodus olema. Aga juhtumisi oligi see üks ainukesi õhtuid viimase paari kuu jooksul,kui terve "pere" on korraga majas ehk siis mu hostbro oli ka siin. ..Ehhhm, igastahes reedel pärast pikka kahtlemist,et kas minna Berni Samueli Matura töö (gümn lõputöö) lõpetamist tähistama või minna Naomi juurde ja niisama filme passida. Õnneks ma valisin teise variandi (kuigi Bernis oleks üle pika aja Karli näinud). Naomi juures vajusid mõlemad Naomid üpris kiiresti ära,sest mõlemal olid tööpäevad laupäeval. Tänu sellele ma vaatasin koos Danieli ja Fi-ga kõige mõttetumat jaapani multikat. Jaapani keele & saksa subtiitritega ning see kestis minu arvates eriti kaua, kuigi Fi suutis selle vist lõpuni vaadata...isegi.

Laupäeval käisin hostmomiga poes süüa ostmas. Ja tuleb endiselt tunnistada,et kui on vaja moodust,et enda tuju heaks saada või erksaks, siis see on toidupood & minu hostmom. Nimelt see hunnik toitu,mis sinna korvi lendab on üüüüratult suur ja juustu puhul end tagasi ei hoita. Lõbus on noh:D. Heh, ning seejärel hakkasime me küpsetama saiast mehi (või andrea puhul naist) ehk siis kõigepealt saiataignas ning hiljem lõbus mehevoolimine:D Laupäev möödus veel alumist korrust koristades, mida me siiamaani olime sujuvalt edasi lükanud. Igastahes kuue ajal läksime "perekonnatuttavate" juurde. Sõime ja veetsime niisama aega ja siis tuli Samiklaus koos oma emost sõbraga. Tegelikult on lugu nii,et Samiklaus on nagu meie jõuluvana ja tema emost sõber on lihtsalt kaasas,et lapsi hirmutada, et nad paremini käituks aga kuna ma ta õiget nime hetkel ei mäleta,siis minu jaoks on ta emo. Kui samiklaus+emo nähtud oli, siis läksime ülikiiresti Schinznachi Andreaga,et enda asjad võtta ning tema Baselisse ja mina Berni sõita. Mis lõppes sellega,et me avastasime,et järgmine buss läheb 3h pärast. Pärast paari telefonikõnet sõitsin mina krossika tagaistmel Bruggi poole ning Andrea jäi Baseli asemel kohalikega pidutsema. Otserongiga Burgdorfi ja Naomi pakiraamil Naomi sõbra sünnipäevale. Järjekordselt palju uusi sõpru ja hämmastavalt palju hoch deutschi. See ongi põhipoint kohati,miks Naomiga on parem kui mu klassikaaslastega..sest naomi sõbrad räägivad highgermanit minuga, klassikaaslased suht aint inglise keelt. ... igastahes pidu oli lõbus ja nalja sai..Hommikune rong koju ei olnud eriti lõbus, ühe noormehe pärast,kes otsustas,et parim aeg,et kedagi sebida on pühap hommik kell 7, idiooot. Koju jõudes ütlesin hostbrole tere ja vajusin voodisse. Üles ärgates oli maja tühi ja mu hostpere oli Baselis...chill.

Märkimisväärne on asjaolu,et küsisin oma hostmomilt,et kas ma võin minna neljapäev Lausanne'i,mille peale ta ütles,et võin küll. Ja see on ülimalt positiiivne! (pos on asjaolu,et ma võiksin seda teha. neg on asjaolu,et ma vist ei tee seda:D, sest Naomi peab oma ülikoolitööd lõpetama ja ta korterinaabril on reede hommikul tööpäev. well yeah) .. ja teine positiivne asi on see,et ma sain täna endale kiivri ostetud. hm, ja midagi on veel...heh, laupäeval on William White'i kontsert.ja see peaks ka pos olema..aga ma kaldund täiega seda üle laskma. we'll see.

2008-12-05T15:39:00.001+02:00

Ja kui 3000 arvele laekub, siis saab vist isegi pühapäev sõitma minna:)

all the small things

2008-12-05T14:43:00.001+02:00

Mu hostmom on kindlasti udum kui mina. Ütlesin kolmapäeva õhtul,et ta mind kindlasti kell 8 üles ärataks, sest mu telefoni äratuskell paneb mõnusalt pange. Igastahes hostmom ütles,et jaa kindlasti ja hommikul ärkasin kell 9. Magasin maha kaks esimest tundi ja kui üles korrusele läksin, ütles hostmom,et oiikurat, ma unustasin. Tore oleks kui ta mind homme hommikul kell 6 üles äratab. Baselist on veids kurvem kooli minek kui ma õige rongi maha magan. .. Igastahes pean mainima veel,et šveitsi prepaid kaartidega on see lugu,et kui su krediit on miinuses, siis ta blokib kõik sulle saabivad sõnumid ja voicemail'id ära. Ning ei näita kellelt sissetulev kõne tuleb. Lõbus. Hm, ja kui ma kunagi kirjutasin,et kõrvitsasupp on räme, siis ma sõin eile suppi,mis oli täiesti erkrohelist värvi ja veel rämedam. Aga taldriku sõin ilusti tühjaks:) jeeeiii. A, koolisüsteemi kohta seda,et siin pole enamusel õpetajatel üldse kahju sellest kui palju paberit nad kasutavad. Kui eestis kirjutatakse isegi tööküsimused vahest tahvlile,et mitte koolipaberit raisata, siis siin kopeerib õpetaja meile umbes 10 lk-d raamatust ja ei tee ise teist nägugi kui neid kätte jaotab. Ütleme nii,et kui pole paberit millega tuld alla teha, siis terve mu koolimapp on täis mõttetuid ajaloos jagatud reklaame, ajalehe artikleid ja raamatu katkendeid. (muidu on internet siin vist ikka väga kallis,sest sellist luksust,et rongis on wifi, siin pole (v.a. 1. klass).

Ja mu hostmom on kohe kindlasti täiesti udu. Kell oli pool seitse ja ta ütles,et "tsau,ma lähen" aga see teda ei huvitanud,et ma peaks 20 mindi pärast rongijaamas olema juba. oeh, nalja saa hommikuti. Kuue mindiga valmissaamine pole mingi probleem.

kiirelt eelmisest nädalast

2008-12-01T23:08:00.001+02:00

Üleeelmine reede tegime parima pizza Andreaga ever ehk siis viskasime peale kõik erinevad juustud ja singid,mis me külmkapist leidsime. Ning veetsime ülejäänud õhtu Til Schweigeri seltsis.
Laupäeva õhtul läksingi uuesti Baselisse ning veetsin selle koos Julianiga. Kõigepealt veetsin aega üksi korteris ja koristasin veids,sest reede hommikul ma ei viitsinud seda teha (meil on nimelt Andreaga range käsk iga kord peale korteris olemist kõik ära koristada, väga korralikult ehk siis põrandapesud ja värgid). Ja peale kõnet Julianilt läksin sõitsin bussiga kuskile Baseli teise otsa,et seal minna korteripeole/sünnipäevapeole. Ilma Julianita oleks olnud ma seal kohe kindlasti kõige noorem,sest kõik olid üle 22 aastased. Ehk siis J-i õe sõbrad enamuselt. Peale lause "ohmy, sa oled kaheksateist,sa oled väga noor, mis ma sulle juua pakun" vägaväga mitmekordset kuulmist,liikus kogu seltskond edasi kluppi/ laevale. ehk siis ööklubiks oli laev. nalja sai küllaldaselt ja lõbus oli ja ma ausalt öeldes ei mäleta,mis kell ma täiesti külmununa koju jõudsin.
(on vist juba arusaadav,et ma kahes kohas korraga suht elan ehk siis veedan sama palju aega baselis kui schinznachis. ja kui kõik mu ülesmärgitud tegevused on baselis, siis põhjuseks on see,et schinznachis ei toimu midagi).. igastahes esmaspäeval läksin uuesti baselisse naomi juurde. esialgne plaan oli,et minna korra ühele sünnipäevale, siis see jäi sujuvalt ära ja jätkus hoopis nii,et kuna (on kaks naomit: eesti-naomi on tüdruk,kes käis paar aastat tagasi eestis vahetusaastal & teine naomi on naomi,kellega ma üpris palju aega olen koos veetnud ja hetkel nad elavad koos+ fi.) ões oli külm ja eestinaomi oli süüa teinud,siis me jäime nende korterisse ja vaatasime neljakesi filmi hoopis.
teisipäeval läksin baselist ilusti kella 11-ks kooli, kus esimene tund oli bioloogia,milles oli tunniteema "kala lahkamine". peale selle,et kala schwimmblase's olid valged väiksed ussid ei olnud midagi eriti huvitavat aga kala pinsettidega torkimine oli päris meeldiv siiski.
kolmapäeva ma ei mäleta. ju siis polnud midagi eriti ägedat.
neljapäeval tegin ära inglise keele töö, mille jaoks ma olin isegi meeletult palju õppinud (sest töö tõlkimise peale on päris nukker kui sellest sõnagi aru ei saa,mis sa tõlkima pead) ja peale matemaatikat tuli välja,et mul oli ainult 2 tundi. võtsin hiinakast endale süüa ja läksin end koju ravima,sest nohu ja köha olid teemas. peale kaht tundi kodus istumist tuli kõne hostmomilt,et kas ma saaks baselisse minna,sest andrea unustas oma läätsed ja telefoni schinznachi. polnud midagi, läksin baselisse. ja kuna andreal oli jube palju õppida, helistasin naomile. ning kohale jõudes oli korter järjekordselt rahvast täis. otsustasin aint korraks skubari minna ning viimase trammiga koju sõita. kuid kuna ma olin koos nendega,kes vahetusaasta on läbi teinud juba, siis nad tegid selgeks,et pole mõtet koju minna,et tuleb kõike nautida. ehk siis öö möödus jälle skubaris naomiga tantsides. (muide seal on ülihea süsteem,et kõikidele jookidele peab juurde maksma 2 chfi ningkui klaasi tagastad, saad oma 2 chfi tagasi. tänu sellele ei viida nii palju klaase koju kui hellast näiteks:D)
reedel tuli mann. hostmom tegi schinznachis head süüa ja siis otsustasime,et lähme baselisse. chillisime niisama baselis ning käisime sõime dönerit ja mittes.
laupäeval veetsime päeva Baseli korteris ahju ees lebotades ja õhtu poole läksime Bulle'i. Birgidile külla. Õhtul kohtusime veidi Birgidi sõpradega ning pühapäevase päeva chillsime niisama seal:)

In the mystery time of cold and rain

2008-11-21T21:52:00.001+02:00

Pühapäevast veidi pikemalt. Ärkasime üübervara üles ja sõitsime 4 tundi rongiga Haslibergi. Vähemalt vaade suht kompenseeris vara ärkasime. Andrea vana kool oli suhteliselt nagu laager. Terve küla koosnes majadest, kus elavad õpilased või koolis töötavad inimesed. Õpilased on jaotatud majadesse ja käivad kodus pikkadel nädalavahetustel ja vaheaegadel. Kohati tundusid kõik vägagi võltsid,sest kõik said ülihästi läbi. Aga Andrea purustas selle ideaalse maailma ja,et nad käituvad üübersõbralikult ainult siis kui "vanemate külastuspäevad" on. Hm, igastahes kuigi kohati oli igav, siis ümbrus ja staff oli ilus vähemalt.

Koolinädal. Midagi põrutavat, peale selle,et me neljapäeval merekarpe lahti lõikasime ja järgmine teisip. seda sama kalaga teeme, ei juhtunud. Üksikuid vestlusi ja nalju ma nagunii ei mäleta. Majanduse tunnis oli meil praktikant, kes rääkis nii kiiresti,et ma ei saanud sõnagi aru. Hm, muidu on arusaamine juba päris normal. Ee...rohkem, nagu ei meenu midagi. Neljapäeval läksin peale kooli Baselisse..veetsin päeva Little Brittain'it vaatades ning hiljem Naomi juuures. Naomi on kindlalt kõige ägedam tüdruk šveitsis:D Istusime Naomi juures ning liikusime Skubari. Chillchill. Sebastian & Samuel olid ka. jaa veel päris palju inimesi, kelle nimesid ma eriti ei mäleta,sest neid oli liiga palju. Igastahes Naomiga oli fun, nagu alati...ja kuskil kolme ajal maandusin ma oma voodis;) Tänane päev on möödunud Til Schweigeri filme vaadates ("Barfuss", "Keinohrhasen" & "One way") ... Ja kui Andrea tunni aja pärast tagasi jõuab, siiis on pizza taigen ootamas juba ehk siis saab süüa:) Ja homme oletavasti uuesti Baselisse Julianiga.

2008-11-19T21:16:00.001+02:00

Emme, ole nüüd mu üle uhke, sest eile õhtul sõin õhtusöögiks koorega kartuleid!

...muidutegemistest kirjutan nädalavahetusel pikemalt. Uni on.

2008-11-19T00:05:00.001+02:00

Kliki siia nüüd.

Hasliberg. Nicola praegune ja Andrea endine kool:)

2008-11-16T23:39:00.001+02:00

live high

2008-11-15T19:36:00.001+02:00

Endiselt ei ole üle saanud The Streetsist. See oli lihtsalt nii meeletult hea.

Igastahes kuna neljapäeviti on välja kujunenud juba,et ma Baselis ööbin, siis see kordus jällegi, kuid väikse erinevusega ehk siis kui tavaliselt oleme Andreaga seal chillinud, siis seekord teatasin Samuelile,et ma tulen..Saime kokku ning seejärel sõitsime Naomide juurde. Kellest üks oli vahetusõpilane Eestis. Vägagi naljakas on temaga eesti keeles rääkida. Istusime nende korteris,sõime ja rääkisime juttu. Mille käigus avastasin,et üks noormees,kes samuti seal viibis,et ta noorema õe ekspoiss käib minu klassis. Jah, šveits on väike. Mingi kella ajal liikusime Baseli ülikooli korteripeole ning seejärel ülikoolibaari. Eriti lõbus ja tore oli:)

Reede-laupäeva veedan ilusti kodus,sest reedel ma olin liiga surnud neljapäevast ning täna pole mõtet kuskile minna,sest homme hommikul tuleb Haslibergi minna:)

Ning muuseas suusakuurorte avatakse järjest!

The Streets, Mike Skinner

2008-11-13T02:31:00.001+02:00

Ma võin suht ausalt öelda,et best live in my life. Ehk siis The Streetsi kontsert oli üllatavalt, meeldivalt, ülimalt hea. Ja tekitas tunde,et oled high without drugs.

LOVED IT.

2008-11-11T17:42:00.001+02:00

Actually there is no fun in being at home.

26-31. detsember perega kuskil mägedes. Ja hetkel on suurim mure,kas võtta terveks seasoniks laud või suusad. Tõsine dilemma. Ning hostmomi arvates on parim kui mul on koguaeg varustus olemas, sest siis saab ilma ette mõtlemata lihtsalt sõitma minna jne.

It's Friday. It's Saturday.

2008-11-09T18:28:00.001+02:00

Kõigepealt külastasime Manniga "Drinks of the worldi", kus muuseas müüaks eesti õlut (!!). Istusime korteri suppperlahedal rõdul ja jõime õlut:)

Seejärel veetsime jube palju aega vannitoas,et küllalt räme meigikiht oleks.

Siis helistas Samuel ja läksime temaga koos peole. Chillisime seal veids, kuni politsei tuli liiga valju muusika peale. Ja Samuel läks koju ning me Manniga läksime Redrocksi. Tantsisime umbes kolm tundi AC/DC, Ozzy jnejne järgi ning öösel sõima parimad Dönerid ever.. ja umbes hommikul kell pool kuus maandusime suures pehmes voodis.

Alustasime hommikut jalutuskäiguga Coopi ning veetsime päris palju aega,et leida hiinakat. Ei leidnud ja selle asemel oli minek mäkki.

Ülejäänud laupäevas me passisime niisama. Vaatasime Notebooki ja magasime.

Umbes kella seitsme ajal tuli kiiresti end valmis seada, sest mu klassikaaslased(Julian, Eva & Sandro) pidid kell 8 Baselisse jõudma.

Kiired "teeme endast emopilte" ja siis minek.

Hiljem veetsime veel jubepalju aega mõnusal rõdul istudes ja jutturääkides. Käisime linnas, väiksed Dönerid ning tantsud Redrocksis..ja kui ma ei eksi siis kell 3 maandusime Manniga taas oma pehmesse suurde voodisse.

ohreally

2008-11-05T15:50:00.001+02:00

Olenemata sellest,et koolis on küll kogu aeg keegi,kellega suhelda. Ja on juba täiesti selline tunne,et on sõpru. Aga kui ma täna hommikul kooli ei läinud (peavalu) ja hommikul kaks sõnumit sain,et kus ma olen, siis tuli isegi eriti väsinuna naeratus näole,et mul nagu really ongi sõpru siin!

Andrea ja Sile on täna Baselis ja ma kokkasin täna hostdadiga. Ülihea kartulivorm oli.. ja tegime homseks kõrvitsasupi ka valmis.( õnneks ma olen homme baselis ja ei pea seda sööma). Igastahes rääkisime juttu kooli ja poliitika ja üldse igast teemadel. Kõik oli saksa keeles ja ma sain isegi hakkama sellega. Ja kui hostdadi jutust aru ei saanud, siis ta seletas lihtsamate sõnadega ja ülkhuuul oli. Ja peale söömist näitas ta Alaska ja Jeemeni reisi pilte ja kommenteeris saksa keeles ja ma sain kõigest aru. Ma usun,et kedagi vist eriti ei huvita see aga minu jaoks on see ülikhuuul.:)

musid.

minu kool

2008-11-04T19:32:00.001+02:00

Ja pean mainima,et meil on võimalik ühest majast teise minna maa alt. Edu Gagile tunneli ehitamisel!

PS! Liska, täna oli mu ajaloo õpetajal kaelas nööpidest tehtud kaelakee!

ma olen alati teadnud,et linnud on ohtlikud:D

2008-11-04T00:26:00.001+02:00

loe seda!

I want to go to heaven for the weather, but hell for the company

2008-11-03T18:48:00.001+02:00

Kõige pealt ma usun,et mitte kedagi ei huvita,milline ilm siin on (v.a. Kaspar,kes arvatavasti iga kord kui ta näeb,et ma msnis online olen, loodab,et ma temaga teemal "meil sajab lund" rääkima ei hakkaks) aga siiski ma pean mainima,et lumi läks ära ja sügis tuli tagasi ja täna oli järjekordselt ülimalt soe. (novembrikuu kohta soe:D) Tänase koolipäeva kohta oskan nii palju kirjutada,et meil oli keemia töö, mis nägi välja selline,et õpetaja andis mulle töölehe..istusin pool minutit, kirjutasin paberi peale enda nime ja hakkasin dictionaryga ülespoomist mängima (et see teie jaoks imelikult ei kõlaks, siis ma kasutan elektroonilist oma hostmomi antud sõnastikku,kus peal on erinevad sõnamängud) Igastahes kui ma olin 2 sõna ära arvanud ja ühe korra üles pootud, siis tõusis Julian püsti ja viis oma töö ära (tund oli muidu kestnud umbes 3,5 minuti). Ja kuna mul polnud ka seal mõtet niisama istuda, siis olin järgmine. Ja kui me olime sööklasse jõudnud, siis 5 minuti möödudes jõudis ka Sandro sinna. Hm, ja kindlasti pean veel ära mainima,et mu lemmik pastakas sai tühjaks täna. Vägagi kurb hetk.

Võibolla olen ma juba sellest siin blogis kirjutanud aga ma ei leidnud ise..igastahes kui olen, siis sorry. Kui ei ole, siis ehk see huvitab teid. Nimelt sain ma umbes kuu aega tagasi teada,et meie lähedal on pisike tuumajaam tänu, millele jagatakse kõigile elanikele tablette,mida tuleb võtma hakata kui midagi juhtub. Ja kuu aega tagasi saabusid ka minu tabletid. (kuigi mu hostmom ütles,et neist pole nagunii kasu) Anyway, nii on. .. tuli täna uuesti meelde:)

Ahjaa, ja pean ära mainima selle,et täna olin ma konkreetselt taevas, sest Aaraus sisenesin vagunisse, kus esimene asi,mis silma jäi oli neli lumelauu kotti (mitte tühja:D) ja paar sammu edasi kõndides jäi silma 4 eeerrrriti ilusat lumelauda. Ehk siis oli ilus kojusõit!:) Ja kodusõit jätkus ka veel ilusalt,sest ma avastasin,et kui läbi Bruggi koju sõita, siis on ka näha lumised mäetippe (selle peale mõtleb Mann hetkel,et õnneks ta näeb neid koduaknast kogu aeg aga siiski...)!

all these things that I've done

2008-11-02T21:35:00.003+02:00

Kuna mu hostmomi hakkas natukene piinama see,et nad ülitihti Baselis on või meie Andreaga seal oleme ja,et me eelmine nädal üksteist ainult paar korda ja 5 minutit nägime, otsustas ta,et reede on meil "pereõhtu". Ehk siis palju süüa ja lauamängud. Juustufondue,mmmmmm ja lauamäng,mis on põhimõtteliselt reis ümber maailma keerulisem kaartidega variant. Ütleme niii,et nalja sai eriti palju. Laupäeval ärkasin Manni kõne peale...rikkus mu unenäo jälle ära:D Igastahes kell 2 sain uue k
õne, kus Mann oli juba käskiva tooniga,et ma üles tõuseks ja Berni läheks. Üllatavalt jõudsin ma 40 minutiga dušši all käidud, riidesse pandud ja ei jäänud bussist maha. Bernis nägin korra Sebastianit, Samueli (kes kahjuks ei saanud õhtuks Berni jääda) ja Kerryt. Ostsime Birgidile kingi ära ja asusime Fribourgi poole teele. Nimelt olime me Birgidile väitnud,et me läheme Sebastiani peole ning kumbki meist polnud talle isegi helistanud ja õnne soovinud. Trippisime mõnusalt taksoga mööda Bulle'i, sest taksojuht ei leidnud õiget tänavat üles. Birgid oli meeldivalt üllatunud ja ta hostmom oli ka rõõmus,et me tulime. Sõime bigmäkke ja siis läksime enamvähem järgmise bussiga Fribourgi tagasi,et Berni rongiga sõita...Jõudsime siis ilusti Berni, sealt bussi peale ja Sebastiani juurde. Sebastiani juures oli lõbus ja isegi Manni hommikused omlettid olid meeldivad:) Ja nüüd on rämeeee väsimus ja homne koolipäev hakkab kehalisega, mis näeb välja selline,et me peame tantsima saksa hiphopi järgi.. not good at all. Ahjaa, ja muide tegin ära oma inglise keele presentatsiooni ja selle peale ütls õpetaja,et mu inglise keel on hea..jeiei. Ja muidu on koolis tore:)

Ja täna pidasime hostmomiga pika vestluse maha teemal,et kas see on hea,et nad mulle nii palju vabadust annavad ehk siis see,et kuidas ma tunnen ennast kui nad Baselis on ja kogu aeg kodus pole. Ja nädalavahetused ka suuremalt jaolt tööl on. Aga õnneks see mind ei häiri ja mulle meeldib täiega üksi kodus olla siin. ...või Andreaga.

2008-10-31T16:59:00.001+02:00

kaalun nüüd umbes 67 kilo ja värvisin juuksed blondiks ja tegin tatoveeringu.
tsau,emps.

Basel

2008-10-27T17:05:00.000+02:00

2008-10-27T16:55:00.003+02:00

Tänane hommik hakkas natuke Red Hot Chili Peppersi- Under the bridge moodi. Tuju ja tunne oli täpselt selline, sest šveitsi sügis (mis on kõvasti ilusam värvide poolest kui eestis) hakkab vaikselt igavalt pruunis muutuma ja ilm on masendavalt üksluine..kuigi viinamarja põllud on endiselt väga ägedad. Igastahes koolis olid kõik väsinud ja kellelgi polnud tuju tegeleda reaalainetega...ja täna ainult reaalained olidki. Pean vahepeal mainima,et täna oli esimene kord kui ma reaalselt bussist maha jäin, kuid õnneks tuli Bruggi buss kohe ja Bruggist läks rong Aarausse ka kohe..ehk siis ma jõudsin tundi. Kuigi füüsikakatsete ajal läks juba veidi huvitavamaks ( ja siiski ei olnud Silase tundides viga väga minus,et ma aru ei saanud, sest siin ma saan aru ja see on teises keeles!) ... Igastahes eestiga võrreldes elan ma suht kõrgel...peaaegu poole kõrgemal kui eesti kõrgeim tipp, kuid šveitsi mõttes olen ma ikka suht madalal ehk siis lund arvatavasti global warmingu tõttu eriti siin ei tule ja lumised mäetippe ei lootnud ma ka veel näha. AGA peale kooli sõitsin bussiga koju ja mida ma näen...lumised mäetipud!! Ja mitte natukene, vaid ülipalju. Made my day ja talv on tulemas!
Nädalavahetusest nii palju,et laupäeval sõime Karli ja Manniga Zürichis ülihead kebabi ja trippisime neljase rongiga koju (või kolmesega...kella keeramine see öö ajas kõik sassi). Ning isegi mu hostmom ütles,et Karl on väga ilus poiss:)

2008-10-25T22:22:00.002+03:00

Nüüd ma võin ausalt öelda,et mul on šveitsis üpris mitumitu sõpra juba!
Reedene arsti juures käik oli selline,et istusin maha, ütlesin Andreale,et mulle ei meeldi siin ja Andrea sai mõned süstid ja läksime ära. Ehk siis mu neerudega ei võetud midagi ette, sest..kliinik oli selline,mis on vastu kõigile väga keemilistele ravimitele ehk siis antibiootikumid on out. Ja see oli liiga veider mu jaoks. Arvatavasti tuleb homme õhtusöögil pikk diskussioon sel teemal hostmomiga.Ma pole neid alates teisipäevast näinud, sest nad pidid Baselis olema ja hetkel on mööblimessil kuskil..ning eile olin ma juba läinud Baselisse,et minna Manni ja Andreaga shishabaari ja hiljem mäkkki. Ja täna tulevad nad ka vist liiga hilja,et ma neid enne Zürichisse minemist näeks. Muidu oli ülepika aja tore hostbro'd näha ja isegi temaga rääkida. Ja tegelikult on Mann dušši all ja ma ootan kuni Kätlin online'i tagasi tuleb..ja mul pole paremat teha kui blogi kirjutada...isegi kuigi midagi head pole juhtunud. Ja pean veel mainima,et jube hea tunne on see, kui koolis oled osa seltskonnast.

someone great

2008-10-23T19:11:00.005+03:00

Teisipäev: Lasin sujuvalt bioloogia üle,sest polnud mõtet üheks tunniks kooli minna ja siis 3 tundi Aaraus passida. Magasin kaua ja kell 3 sõitsin koos oma klassiga Zürichi poole,et teatrisse minna. Kõigepealt käisime ühes teatris ekskursioonil. Ütleme nii,et ei olnud lihtne vaatepilt seal garderoobides. Einestasime pizzerias ning seejärel läksime teatrisse. Ma tean ainult seda,et see rääkis mehest,kelle isa kaotas sõja ja siis see mees läks kätte maksma ja kaotas ka. Sounds fun? Igastahes lemmikosa oli plaktsutamine..ja asi polnud mu saksa keeles, sest etendus koosnes monoloogidest ja oli isegi teiste jaoks igav. Hm, peale seda läksid teised koju ja me Juliani,Eva ja Sandroga jäime Zürichisse..veetsime veids aega ühes baaris ning umbes 12 ajal jõudsin koju.

(Pildid: Stole from Julian's blog)

Kolmpäev: Ma ei oska kirjutada,et kuidas koolis on...sest ülilahe on aga ma ei viitsi kirjutada,et selles tunnis tegime seda ja selles seda ja siis niimoodi jnejne..ehk siis ma jätan sujuvalt kooli välja, kui just midagi väga põrutavat ei juhtu. Nii, kolmapäev kiirustasin kolmese rongiga Oltenisse ja edasi Berni. Kuna Mannil ja Karlil on vaheaeg, siis Bern oli hea koht, kus kohtuda. Alguses olin ma üpris kindel,et ma lähen sinna,et Birgidile kinki otsida..kuid see lükkus edasi ja istusime päev otsa Desperado’s (david, karl, mann, seb ja mina) ning 7 paiku kolisime shisha baari ümber..kus Karl suutis ära kaduda ning hiljem süütu näoga otsa vaadata ja öelda ainult,et ta käis mäkis. Seltskonnast lahkus David ning lisandus Tobias. Kuna ma olin kolmap õhtul üksi kodus, siis Mann pidi minu juurde tulema..ja sellega kaasnes viimasest otserongist maha jäämine (ausalt öeldes me isegi ei mõelnud sellele,et pool üheksa sellele minna) Igastahes lõpuks jõudsime kella 11-sele rongile Oltenisse..ja Oltenist oli plaan Bruggi aga juhtus,et väljusime hoopis Wildeggis, kus koju saamine oli päris keeruline..Aga me saime sellega hakkama. Öösel otsustas Mann veel kokkama hakata- makaronid ja puha. Ja täna hommikune kehaline polnud isegi tappev, kuigi ma kartsin,et ma olen hommikul täielik laip. Igastahes koolis suutsin terve seltskonna ees nalja teha ehk siis „eesti kõrgeim tipp on 300m“. Haaah..see on kõik vist..kodus üksi jälle,sest teised on Baselis. Ja ma peaks tegelema inglise keele presentatsiooniga aga selle peab tegema Simpsonite kohta ja ma olen üritanud kolm osa juba vaadata aga tegelen pigem isegi blogi kirjutamisega. Üldse ei viitsi...ja arvatavasti tuleb sõpru Šveitsi 24. jaanuar :)

KARL, rootsi:)

2008-10-20T19:23:00.002+03:00

Osa reedesest seltskonnast (v.a: pole õrna aimugi,kes on keskmine noormees)

one hell of a party

2008-10-20T18:37:00.002+03:00

Aitäh, emme-issi, vahetusaasta eest!:D Time of my life noh.. Ma tõesti üritan nüüd ilusti kõigest kirjutada, ilma midagi vahelt jätmata..aga see enda kokkuvõtmine blogi kirjutamiseks on üpriski raske. Niii, eelmise nädalalõpp. Neljapäeva ma ei mäleta ehk siis see oli vist tavaline kooliüäev suht. Et ma ära ei unustaks, mainin,et üpris tihti on koolilõunaks hiina kiirtoit siin,mis on üüüberhea. Nii. Reedel tegin füüsika töö Nii tagasi reede juurde....Saksa keel jäi sujuvalt ära, sest teised hakkasid grammatika peale tööd tegema..ning kuna Ramon saabus just sel hetkel kooli,et teha YFU presentatsiooni..siis veetsin ma oma „Vaba“ tunni temaga rääkides ning sellest järgmise temaga presentatsiooni tehes...mis nägi välja selline,et enamus aja me kahekesi naersime. Igastahes ja peale viimast tundi..milleks oli geo.vist. Ilmus Mann mu kooli ette. Suundusime Bahnhof’i ja istusime peroonil ja rääkisime kui äge inimene on Ramon, kuni ma eemal silmasin tuttavaid riideid ja järgmine hetk rääkis Ramon meile juba parimatest kohtadest Zürichis ja sellest,kuidas mu hostdad tantsib väga naljakalt. Ramon on mu „pere“tuttav siin ja elab samas külas,kus mina (hetkedel kui ta Fribourgis ülikoolis pole) Igastahes...musitasime siis Ramoni hüvastijätuks Bruggis(oiii,kuidas ma kolme musi teemat ei salli:D:D) ja sõitsime Zürichisse. Zürich on kindlalt endiselt mu lemmiklinn siin. Zürichist Bruggi..kohtusime mu hostsisiga,kes mu asjad tõi ja sõitsime Baselisse. (eestis vist päris nii ei teeks,et chillime ühes linnas ja siis veidii järgmises ja siis kolmandas linnas jne..aga ma armastan endiselt šveitsi ronge) Nii. Baselis olid rongijaamas juba šveitsi Samuel ja Sebastian (yfu staff), rootsi Karl, läti Janis, usa David, austraalia Kerry. Ootasime veel pool tundi läti Monta järgi ja ta kahe sõbranna. Hm, viskasime oma asja mu hostpere korterisse ja läksime shishabaari. Ma arvan,et kedagi ei huvita detailselt,et mis me see õhtu tegime ja emmeissile ei hakka ka kirjutama,et kui palju keegi jõi ja mida tegi:D:D:D! (kuigi seda peab mainima,et minu ja manni alkoholi taluvuse tase on kindlasti kõrgem kui švisside:D) Igastahes kolm tundi und, hommikul deutsch kurs..täielik tühja passimine korteris ja siis tuleks Schinznachi. Isegi oli kuulda pakkumisi,mis laupäeva õhtul ette võtta aga me olime Manniga end juba teleka ees tugitoolides sisse seadnud ja ma olin üpris väsinud (sest Mann sai magada kuni ma saksa keelt õppisin) .. ja eile käisime õhtul Itaalia restoranis söömas, kus ma seletasin kelnerile,et viskit cocaga juua kõlab väga odavalt..ta nimelt pakkus mulle mitu korda,et kas ma seda sooviks. Nii. Täna oli esimene kord kui ma suutsin bussist maha jääda..ei, veel nukram..ma seisin bussipeatuses, buss tuli ette ja ma avastasin samal hetkel,et mul pole rahakotti ehk siis GA-d ka mitte. Kuid tänu mu hostmomi kiirele reageerimisele jõudsin ma kehalise tundi, kus me õpime teemat,et mis on hiphop ja enamus aega veedame tantsides. Vägagi huvitav:D. Koolis on endiselt lahe. . Ja ilmade kohta seda,et hommikuti on rämekülm ja päeval istun väljas lühikeste varrukatega.

2008-10-15T18:35:00.001+03:00

täna oli bussis kari lapsi. ja üks nendest pisikestest hakkas nutma, mille peale kindlalt kõige stiilsem väike poiss nende seast, pani käed kõrvade peale ja ütles oma emale,et talle sellised asjad ei meeldi.

tegelt mul pole midagi paremat kirjutada. midagi märkimisväärset pole juhtunud..peale selle,et ma pean ramoni aitama mingi yfu projektiga..
ja soe on ikka.

2008-10-13T17:06:00.002+03:00

Istun väljas, söön müslit ja seljas on tsärk ja seelik. 24 kraaadi!!! ( kuigi ma tean,et helen seda ei loe, siis Siim palun teata talle seda, sest ta ei saanud aru,et miks ma külmale maale tahan minna:D) Igastahes muidu armastan kooli!

stay positive

2008-10-12T21:19:00.003+03:00

Eile tuli kiire pilk Laura Linsi blogile,et mis see PAO endast kujutab. Tundus lõbus. Loomulikult suutsin astuda rongi viimasel hetkel, niii,et uksed selja taga kinni läksid. Missiisikka, mõttetu sõbralik vestlus ghana Lawrence’iga,kelle inglise keelest ei saa ma endiselt midagi aru, sest Aafrika dialekt on liiga suur. Ja üliejärgmises peatuses tuli peale läti Janis, ja tere iroonia. Lihtsalt kahekesi kuni Fribourgini iga lause oli irooniline ja ghana poisist hakkas täitsa kahju,sest ta ei saa mitte midagi aru. Halvad naljad seal põhjas. Igastahes kohale jõudsime, avastasime,et ega voodid eriti ägedad pole. Ja kolmekeelne staff polnud ka eriti äge. Okei, aga üldiselt oli kihvt..tegime Eesti presentatsiooni,mis suht feilis:D ja vaatasime kolm tundi teiste omi ehk siis tai omadest ei saanud midagi aru, ja jaapani omad lihtsalt naersid laval. Vähemalt armsad pisikesed tüdrukud. Ja ega Rumeenia poisi Powerpoindi esitlus ka eriti ägedam polnud. Peale presekaid oli kohe tuduaeg ehk siis tunne oli nagu 12-aastasel, sest voodi kõrval istus YFU staff,et me vait oleks. Ja võttis telefoni ära,et ikka sa magama jääks. Manni puhul see mõjus ja minu puhul mõjus see umbes kell kaks öösel. Hommikuäratus oli kell 7. Jaaa, õhtune workshop oli mul „treasure hunt“, mille ma neerude tõttu ära pidin vahetama. Jah, emme, need valutavad rämedalt kohati. Ja ma lähen homme vist arsti juurde. Igastahes treasure hunt’i asemel veetsin aega küpsiseid tehes. Ehk siis läti Montaga suutsime valmis teha neli plaadi täit seakujulisi küpsiseid. Kui ma ei eksi, siis teisip oli tõrviku matk, kus me Manniga tutuvusime Leedu poisi Evaldasega, kes oskas peast eesti eurolaulu TII laulda ja oli ülisuur vanatallinna fänn. Edasipidi oli selle poisiga suheldes see efekt,et sa ei suuda naeru pidada.
Kolmapäeva alustasime workshopidega ehk siis veetsin läti Janisega, toreda Soome tüdruku ja neljanda mängija kohta ei tea midagi, tüdruk oli:D... 4 tundi kaarte mängides. Ehk siis mängisime Jassenit, mis oli põhimõtteliselt samasugune mäng nagu Mariaaš (tõesti ei oska seda kirjutada:D) Ja me Janisega võitsime...väga suure edumaaga teisi. Hm, peale lõunasööki olid jälle sessionid, mis koosnesid niisama rääkimisest ja siis erinevate tegevuste,mis me tegime analüüsimisest. Esimesed kaks päeva tahtsin ma seal end maha lasta aga kolmapäeval tundus asi juba lõbus, kui välja jätta asjaolu,et kui küsiti,et mis on su suurim mure siin, siis ma olin ainuke,kes ütles,et mul pole muresid. Ja kolmapäeva õhtul toimusid camp olympics, mis oli üpriski lõbus. Neljapäeva alustasime sessionitega ehk siis lugesime Abigaili (põhimõtteliselt need,kes on lugenud Laura Šveitsi PAO blogi, siis teadke,et kava oli täpselt samasugune) Jaaa, õhtul käisime matkamas. Ja see matk oli võrreldes eelmisega vägagi meeldiv. 4 tunni jooksul suutsime Janisega suht elujutud maha rääkida. Hm, ja õhtul lasti alkohol müüki. Nimelt siis vein ja õlu. Üpris lõbus oli, kuni hetkeni kui tuli välja,et üks poiiss haiglasse viidi ja,et keegi meie seast oli viina ostnud. Järgmine hommik hakkas suht kurvalt ja reedese õhtu open end jäi ära ning samuti ka alkohol. Ehk siis see suur kamp oli ära rikkunud kõigi nädalaõpu. Õnneks suutsid nad üles tunnistada ja see,et kõik YFU krija saavad, jäi ära. Hm, igastahes alstasime sessioniga ja hiljem mõtlesime välja grupipresentatsiooni välja, mis kujutas endast seda,et mina ja poola Alex vaidlesime,et mida teha võiks. Ma võitsin. Ja hiljem tuli ta isegi vabandama,et ta ütles,et mu idee jama oli. (muide, meie presentatsioon oli kindlalt üks naljakamaid, kuid üldiselt olid kõik eriti ägedad, kuigi võiks rämedalt viriseda ka). Peale seda käisime šokolaadivabrikus, mis oli kõvasti mõttetum kui esimene kord seal käia. Mis algas täiesti mõttetu prantsusekeelse filmiga šokolaaditehase ajaloost "šokolaadivabriku kinos", kuid see aeg möödus õnneks kiirest,sest kolmest filmist esimese ma magasin ja teised kaks ajasin täiesti lolli juttu koos Janisega. Hm, siis kuulasime veidi tegemisest ja siis proovisime šokolaade ehk siis õgisime nii kaua kuni süda pahaks läks ja me Janisega välja pinkidele magama läksime. Igastahes ja öö möödus suht niisama mõttetult chillides ja lauajalgpalli mängides.. 4 tundi und ja hommikul terve maja koristamine. Muide pean veel korra Laura blogi mängima, sest tänu sellele oli meil hommikul 5-ks pandud äratuskell,et dušši alla minna. Sest õigetel aegadel oli see suht raske. Suutsin teha ka õige parema sisenemise üldse ehk siis kukkusin sööklas täiega pikali tänu Sebastianile(yfu staff, üliiiiiiiilahe poiss),kes mulle tooli ette lükkas. Ja mu grupis olev soome AnnaMaria suutis WC-sse näiteks kinni jääda. Ehk siis nalja sai ja üldiselt oli ülilahe ja ülipalju uusi tutvusi. Ning juba reedel tuleb Mann Baselisse (teiste kohta ei ole kindel) ja lähme mu grupijuhi Samueliga välja.

fox on the run

2008-10-12T16:05:00.008+03:00

Lausanne, Apples, Luzern, Lugano & Locarno.
Nii nagu arvata oli, siis pakkimine viimasel minutil ja meie plaanist,et lahkume kodust kell 12, sai see,et me lahkusime kodust kell 4. Suundusime Bruggi ja sealt edasi rongiga Baselisse,et ta jalgratas korterisse viia ja seal veidi asju võtta. Ja sealt oli plaan otsejoones Lausanne’i aga nagu meile juba kohaseks sai, siis rongist jäime me maha ja trippisime Oltenisse ja istusime ümber, kaotasime rämedalt aega aga...jah. Siis saime Manni ja Birgidiga kokku ja läksime otsejoones vesipiibubaari. Viimase pidžaamarongiga Apples’i Manni juurde ja järgmine hommiku uni kella kaheni. Ja siis otsejoones Luzerni. Väike kehakinnitus, trip otsimekas YouthHostelit ja siis linna peale, mis oli kiire tripp linna peal ja avastamine,et Luzern on täiesti surnud linn. KUID oli üks pood,mis oli lahti. Ehk siiis veel süüajuua ja viimase bussiga Hostelisse. Mis ei õnnestunud päris hästi, sest valisime vale peatuse ja olime täiesti privaatmajade vahel ja polnud üldse õrna aimugi, kuhu minema peab. Otsustasime takso kasuks, kuid esimese kõne ajal oli geniaalne öelda tänava nime ja majanumbrit mitte teada. Järgmine hommik nautisime hommikusöögist ilma jäämist, sisse magamise tõttu. Ja eriti vara ärkamist. Trippisime Luzerni poodides veids ja siis sõitsime Luganosse, eriti kaua. Jaaa kohale jõudes avastasime asjaolu,et kõik Itaalia osa inimesed on eriti sõbralikud, sest selle asemel,et meid juhatada kõndisid nad kõik meiega sihtmärgini kaasa ehk siis hosteli leidmine oli küllaltki lihtne..ja uskumatu,sest Lugano odav youthhostel on räme illluuuus. Nii, õhtul välja linna peale,mis oli veel rohkem surnud öösel, kui Luzern ehk siis turistikas.Niiii, edasi Locarnosse, mis on kindlalt peale Zürichit mu lemmiklinn Šveitsis üldse. Mustade riiete jubeda hulga ning väsimuse tõttu otsustasime Churi järgmiseks korraks jätta.

empty cans

2008-10-04T00:31:00.003+03:00

ma arvan,et ma äkki järgmine nädal viitsin kirjutada.

hetkel pole üldse tuju. rongis teel fribourgi, yfu laagrisse kirjutan, siis on vaba aeg!

ma sain suvel markuselt smsi, mida ma poleks osanud oodata ja see tuli praegu meelde, endiselt made my day. aitäh ja kui sa, markus seda lugema peaksid, siis lõbusat aega sõjaväes.

2008-09-26T18:43:00.001+03:00

The streetsi pilet ootab rahakotis nüüd!

Fight like a brave.

2008-09-23T19:26:00.000+03:00

Reede: Ma vist pole üldse koolist kirjutanud?! Igastahes võtan siis algusest peale kooli...Nii. Esimene päev kooli polnud üldse nii jube nagu ma terve tee kartsin ja Noéle kurtsin. (kuna ma olen hetkel rongis ja ei mäleta,mis mu viimane blog sisaldas, siis võin ma midagi korrata). Marianna oli kohe esimene,kes naeratades end tutvustama tuli. Ja ausalt öeldes ongi ta kõige normaalsem tüdruk meie klassis, välimuselt ja stiililt. Sest enamus Šveitsi tüdrukuid riietutub ikka vägaväga jubedalt. Niiii. Meie klassis on 12 tüdrukut ja 9 poissi, kui ma ei eksi. Ehk siis klassid on väiksed. Ja esimesel päeval olid ka Julian, Sandro ja Eva kohe sõbralikud. Nii,et ma ei usu enam seda juttu,et šveitsi inimesed niiiiiiiiiiiii kinnised on. Kokkuvõttes nende neljaga ma veetsingi oma esimese koolinädala. Muidu on kool ilus ja tore. Kui kunagi viitsin, teen pilte. Söögid on eriti head ja üldse ülivaba kõik. Kindlasti pean mainima,et kõik õpetajad on eriti sõbralikud ja mittekibestunud nagu Eestis enamus on.. kuigi siin on kindlasti põhipõhjus eriti hea õpetajapalk, nagu mu hostmom mulle ütles. Ma ei usu,et kedagi huvitaks kui ma nüüd kooli üksikasjalikult kirjeldaks!? Aga ma pean mainima,et meil on olemas ruum,kus sa magada võid kui vaba tund on vms.. Madratsid, padjad, diivanid..noo ei kurda.
Igastahes reedel peale geod kui teised (v.a. Sandro, kes minuga koos koju trippis, sest meil on sama tee) prantususe keelde suundusid, läksin mina peale koduskäiku Baselisse. Ma võibolla olen varem maininud,et mu hostid sinna korteri ostsid.Igastahes sellest kohast pean ma ka pilte tegema,sest maitset mu hostidel on. Selline siniste aknaluukidega ja suure rõduga armas vanamoodne korter,mis on täis samas stiilis mööblit nagu meie kodugi. Nooo, ei usu,et ilus on.
Matk: Hommikul käisin Postis oma pakil järgi. Maksin 200 eeku, sest see oli alguses Zürichisse läinud ja siis alles Schinznachi. Eeesti ajakirjad ja ekspress!! Kui kellegi käes on mu oranž eestnööpidega , lühikeste varrukatega Zara pluus, siis andku teada, aitäh!...Sest emps ei leidnud seda kodust ja tahaks seda. Igastahes matk siis. Sõitsime sinna umbes 4 tundi. Alles üleeile, kui ma otsisin kaua mu kodus kahte lähimasse suusakuurorti sõidab, avastasin ma,et šveitsis pole miski kaugel. Ehk siis 3h maksimum suusakuurortidesse. Šveits on siiski veidi väiksem kui Eesti. Igastahes wandern kujutab endas mäest üles ja alla kõndimist. Kõigepealt kõnnid pooleteisttundi (meil oli lühike matk) üles ja siis natuke alla ja siis üles ja siis jälle alla jne. Üleskõndimine polnud üldse tore,muideks. Õhtul oli täpselt selline tunne nagu oleks terve päeva suuskadega mäest alla sõitnud, sest ööbisime väikses mägimajakeses ning täpselt samasugune rammestus oli. (Ma jõudsin Zürichisse, seega ma pean hetkel kirjutamise pooleli jätma ja hiljem jätkama kui ma Aarausse tagasi sõidan..Nimelt, me kohtume Zürichis filmikriitikuga.) Ma lõpetan jutu matka kohta ära nüüd. Ja siis kirjutan pikemalt sellest,mis ma täna tegin. Igastahes süüa sai jube hästi ja kõiki „rahvuslikke“ toite. Kastanid andsin ma viisakalt mehele,kellele need väga maitsesid ja põdraliha jätsin söömata..aga muidu ei kurda.. ja magustoit oli meeletult hea! Uni oli mõnus ja as usual olime me Andreaga viimsed, kes hommikusöögi lauda loivasid. Hommikusöök oli kindlasti parem kui õhtusöök. (hah, nagu see teid huvitaks) nagu kõiknad söövad senised võp-id, kes Šveitsis on olnud, mainin ma ka oma blogis ära selle,et võisaia moosiga. Igastahes teisel päeval mägedes asendus päike ja lühikeste varrukatega olemine 3kraadise ilmaga...mis õnneks pikapeale muutus. Muidu oli kõik täpselt sama,mis esimene päev: mäest üles ja mäest alla. Kuid lisandus külastus parki. Üks Šveitsi kunstnik-skulptorist vms oli juhuse tõttu kuulsaks saanud ning pargi ostnud ja nüüd tegeleb sinna imelike asjade lisamisega. Kahjuks ei saanud ma sellest saksa keelest,mis seal osas räägitakse sõnagi aru..aga igastahes näiteks käies Egiptuses võttis ta reisilt kaasa surnud kaameli pea ja valas selle kipsi ning üks osa pargist oli kaameli peakujusid täis. Kui ma pildid saan, siis lisan hiljem. Ja üks asi oli veel juustutüki kujuline maja,mis maa sisse vahepeal ära kadus. Minu jaoks täiesti mõttetu..ehk siis ei saanud midagi aru ja vaatasin imelikke asju. Kuna nüüd tuleb talv, siis selle aasta jooksul jäi see kindlasti viimaseks matkaks (yfu oma ei loe, sest kuna mann ka seal on...siis ma ei loe seda õigeks matkaks:D)
Nii. Eile ehk siis esmaspäeval ehk siis 22.sept hakkas „impulswoche“ ehk siis projektinädal, kus enamus õpilasi on kuskil trippidel või õpivad laulukirjutamist või mida iganes...valikuid oli jubedalt palju..kooli aiakujundamisest kuni Iirimaani. Kuna ma hiljem kooli tulin, siis sain ma valida nende asjade seast,mis koolis on. Ehk siis filmide vaatamine ja arvustamine tundus vägagi hea. Ja see ongi hea. Eile vaatasime ära kaks filmi..esimene oli prantsuse film „Delikatessen“ (prantsusekeelset nime tõesti ei tea), mis oli äärmiselt veider ja ausalt öeldes ma ei vaataks seda heameelega oma elus kunagi. Teine film oli taani film „Festen“ (Mille originaalnime ma, Raimond, sinu jaoks välja uurin) ja mis oli veel imelikum.... Aga kedagi nagunii vist ei huvita,mis ma neist filmidest arvasin:D Igastahes täna käisime kohtusime ühe filmikriitikuga Zürichi Filmiinstituudis. Käisime seal pisut ringi ka..ja kui majas on ruumid täis dvd-sid ja vhs-e filmitudengite jaoks ja veel ruume täis filmialast kirjandust.. Jah, lahkuda oli raske! Vägagi! Igastahes peale seda vaatasime kinos(mis kusjuures kujuneb kindlasti mu lemmikkinoks siin ,kui ma saksa keelest aru hakkan väga hästi saama..midagi sarnast eestis Sõprusele vist) Tšehhi filmi, mille nimi mul korrektselt meelde ei tule:D Kuid,mis oli äärmiselt hea...olenemata sellest,et sellel saksa keelses subtiitrid olid ja ma kohati aru ei saanud. Ahjaa, ma unustasin mainida,et esimesel päeval vaadatud filmid oli samuti saksa keelsete subtiitritega ehk siis kohati oli suhteliselt lõbus. Ja peale seda läksime teise kinno vaatama Hollywoodi rämpsu ehk siis Tropic thunder.. ja seda filmi ei taha ma kohe kindlasti mitte kunagi näha. Enamus aja mina ja peale minu ainuke tüdruk grupsi magasime, sest nooo jah. Neljapäeval on kohtumine ühe kinoketi omanikuga ja homme peaks olema lihtsalt kaks filmivaatamist...vist.
Panime enamvähem Andreaga linnad ka paika,et kuhu me kindlasti minna tahame ehk siis Geneve, Chur, Luzern ja Lugano on kindlad! St. Moritz kõlab ka muidu hästi.
Ma kujuta ette,et ainukesed, kes selle teksti viitsisid läbi lugeda, on mu vanemad:)

heaven for the weather

2008-09-22T23:24:00.003+03:00

Must täpp tähistab Scouli..või pigem ala, kus asub Scoul, koht, kus me matkamas käisime.

Ma rohkem ei jõua kirjutada. Jube väsimus on peal. Homme kirjutan nädalavahetusest, Baseli korterist ja projektinädalast:)

my friends

2008-09-17T22:57:00.002+03:00

röstitud juust kartulite, pärlsibulate, kurgi ja veel paari lisandiga, hea või jaa!!!

kool on väsitav. eriti kui ärgata kell 6 ja siis jõuda koolist koju alles peale viit. muidu on juba tekkinud neli inimest,kellega kõige rohkem suhtlen koolis.. ja nendest kahe poisiga eriti palju. (jätkan traditsiooni,et hankida hästi palju poistest sõpru nagu eestis) ..ja noéga suhtlen ka koolis:) aga kolme päevaga eriti ei ootagi,et rämedalt palju sõpru oleks.

emmeleissile heaksmeeleks see,et õpikuid ma ostma ei pea. enamus ained saan niisama läbi ja inglise keeles saan noé'lt.

stone cold bush

2008-09-16T22:00:00.003+03:00

esiteks. tahaks karjuda ja ropendada, sest ma sain valusalt üle. ehk siis käisin die Postis oma telefonile krediiti juurde laadimas. väikseim summa oli 30chfi. mees teisel pool letti ütles,et lähima 10 minuti jooksul tuleb sõnum,et on laaditud. kõndisin siis ilusti minema,et jee, saan helistada jälle. ja 4 tundi hiljem pole ikka seda sõnumit tulnud. aitäh, kallis loll šveitsi kole mees, et ma sinult niii valusalt üle sain. ropendada ja karjuda tahaks:) ja pakk pole ikka tulnud.

vähemalt on keegi teist, mu kallid lugejad, käinud koolis, kus lõunasöögiks on kevadrullid?

mu tore täditütar, aitäh kaardi eest!

make you feel better

2008-09-15T23:56:00.000+03:00

Ma peaks tegelikult kopima mõne msni jutu,mis ma täna rääkinud olen, sest ma olen seda sama juttu ikka päris mitu korda kirjutanud juba.. Igastahes minu esimene koolipäev,mis algas kehalise kasvatusega. Hommikul käis veel Noé mind äratas,mida ma loomulikult ei mäleta. Ja tänase õhtusöögi ajal tuli välja,et mu hostdadile jäi üldse mulje,et Noé magas tegelikult minu toas. Jube keeruline see lahtiste ustega elamine (mitte,et meil need arukülas kinni oleks olnud.) aga see,et naabrid ülisuvalt üksteise juures käivad. Igastahes noé’t ma oma toas hommikul ei mäleta aga bussi peale jõudsin temaga õigel ajal. Kiire ekskursioon ja järgmine hetk näitas ta juba mulle kolmandat saali,kus mul tund pidi algama. Kui Šveitsi inimesed pidid kinnised olema, siis ma sattusin Itaalia päritolu tüdruku peale, kes kinnine küll polnud. Ehk siis ülejäänud päeva veetsin temaga. Kehalise kohta seda,et Janika tunniga võrreldes on see paradiis ning Gagi saaliga võrreldes on see luksus. Arvatavasti pole Gagi garderoobis isegi 5 aasta pärast fööne ja värki. Igastahes matemaatikas oli neil proovitest,mida ma kaasa tegin, kuid olenemata sellest,et tegemist oli eriti lihtsa trigonomeetriaga, ei suutnud ma nende kalkulaatoritega hakkama saada. Neil on kalkulaatorid,mis maksavad 2000 eeku ehk siis alates graafikutest lõpetades super Marioga. Midaiganes soovid. (EMME, mu pakk pole kohale jõudnud muidu!) Igastahes keemias ma isegi ei üritanud aru saada, nad tegelevad igastahes alumiiniumoksiidiga. Kaks tundi vaba aega ja siis näeb mu tunniplaan ette füüsikat,milles oli teemaks valem: v= ∆s:∆t, funfunfun. Ja mu koolipäev lõppes sellega. Peale mida veetsin ma aega Migroses kooliasju ostes ja maksmiseni jõudes taipades,et Migroses ei saa Visaga maksta. Hea,et ma neid asju 30 minti valinud ei olnud. Igastahes Coop aitas hädast välja. Oleks mul veidi rohkem aega ja jaksu olnud, oleks Zürichis käinud ja Manniga kokku saanud aga üldse ei jõudnud. Ahjaaa, ja telefonikrediit sai otsa. Ei teadnudki,milline see tunne on,et kui krediit otsa saab. Ma olin rohkem harjunud selle „kuulõpus suur arve ja issi natukene kuri” asjaga. Homme peab veel mõned paberid korda ajama ja võibolla ka imeliku codirectori või kelle iganes juurde uuesti minema. Aga muidu on chill! Arvestades seda,et kui GAGis jääks keegi õpetajale vahele,et tubakast jointi keerab, siis vist ei ütleks õpetaja,et kui sa ära ei pane, siis lähme kakleme koridoris:D Ja madratseid ja patju,et kui vaba tunni ajal uni on,et magada saaks, vist ka never GAGis poleks. Liiga palju võrdlusi. Aga kuigi ma pole õige inimene,kes GAGi õppesüsteemi ja värki arvustaks, siis Šveitsi õpilased tahavad koolis käia, mitte nagu ..mõned.....:D GAGis. Homme 11.30 esimene tund mul bioloogia...tähtis on fakt,et 11.30, mis tähendab,et ma saan palju magada. Muidu puudumistega on nii,et reiside ja ürituste jaoks võin puududa,sest tähtis on,et ma ikka Šveitsi ka näeks vahetusaastajooksul, mitte ainult kooli, nagu ütles see imelik tähtis mees. Seda ka veel,et järgmine nädal on meil projekti vms nädal, mis minule tähendab seda,et kuna ma valisin filmid..siis vaatan nädal aega filme ja käin paar korda kinos. Ja siis hiljem peaks neid arvustama...aga kuidas sellega läheb, eks näisJ
Kui ma tänase päeva jooksul tahtsin öelda eriti palju,et youmademyday. Siis tervitused eriti Liisule (Velsker):D:D ja Raimondile. Ja eilse päeva mademyday läheb kindlasti Karl Peebole!:D

animal bar

2008-09-14T17:30:00.003+03:00

Laupäeva hommikul sai lõpuks perekond Spicher täieõiguslikuks Baseli korteri omanikuks. Ehk siis nad ostsidki selle korteri ära ja nädala aja pärast peaks see ka möbleeritud olema. Samal ajal kui nad lepingut tegid, magasin mina. Ning enne nende kohalejõudmist olin ma juba Berni poole teel. Bernis olid Birgidi ja Manniga esimesed sammud kohe H&Mi poole. Odav kaup tõmbab noh. Ehk siis lahkudes olid mul uued teksad, uued ketsid ja uus kleit (emps, kleit on täpne asendus eelmisele,mille pesumasin ära lõhkus) Kuna H&Mi juhtajad sellist asja vist nagu konditsioneer ei tunne,siis pärast poest lahkumist polnud absull tahtmist järgmisesse minna. Seega ühe poega sai meie poodlemisevajadus rahuldatud. Väike eine mäkis ja peale seda kohtumine Björni ja Rafiga ning minek Mehhiko teemalisse baari. Teenindajad oli eriti mõnusad ja isegi mu pass suutis seal leti taga päris suure ringi teha,et ikka kõik seda näeks:)

Nii muuseas.. peale selle,et mu GA (kaart,millega igalpool sõita saan) peal on sünnipäev vale, siis avastasin,et ka mu nimi on valesti kirjutatud..kuid lihtsalt siiamaani pole tähele pannud,et i ja r on ära vahetatud.

Täna hommikul pidin kell 10 tõusma,et minna YFU hommikusöögile. Päris palju rahvast oli ja värki. Ja tuli välja,et lähen samasse kooli,kus käis Ramon..üks Aargau piirkonna tähtsatest yfukatest..ja,et järgmine nädal ta pidi nagunii külla tulema (ta on meie perekonnatuttav ka muidu) ja,et ta siis ma saan arvatavasti ta vanad materjalid. Ja,et nädal peale vaheaega pean ma teda aitama mingis projektis,mis on seotud mu uue kooliga. Funfunfun. Igasahes söök oli hea ja mu kontakpersoon on täiesti okei:D aga hommikul vara ei suutnud me Andreaga seal paremat teha kui täiesti mõttetuid nalju.

See blog tuli täpselt selline "sõin hommikust. läksin kooli. tulin koolist koju" stiilis blog. Aga ma ei viitsi uut ka kirjutada,sest ma lähen parem vaatan mingit filmi. Järgmine tuleb äkki parem.

knock me down

2008-09-13T01:00:00.006+03:00

teen kiirelt. sest kirjutan ainult manni,siimu,liisu palvel..ja ma tegelikult ei oska kirjutada kui hoogu sees pole.

pildil on björn & rafi. mu keeltekoolikaaslased:)

kui ma õigesti mäletan, siis alates esmaspäevast kuni kolmapäevani ei juhtunud eriti midagi. peale selle,et mu hostvanemad läksid puhkama, mis tähendas seda,et me andreaga jäime kahekesi koju. kolmpäeva õhtul otsustasime õunakooki teha ja saia. andrea teeb tõesti hästi süüa, kuid siiski oli meie parimaks kaaslaseks laste kokaraamat:D muidu sai tuli ülihea, kuigi veider nägi välja. neljapäeval tegime poeringi ka..sest muidu on neljapäev mu hostmomi jaoks poepäev..siis pidime seda tegema. kuid meie puhul nägi see välja selline,et palju jogurtit, apelsinimahla, jäätist ja šhokolaadi. neljapäev oli ka "viimane" päev keeltekoolis, kus me vaatasime kõige halvemat filmi ever "high school musical" ja vahepeal käisime björni, rafi ja luizaga burgerkingis söömas. jaaa burgerkingis on kõige halvem toit ever. täna magasin kella poole kaheni ja ärkasin ainult tänu sellele,et koristaja jõudis järjega minu toani. andrea tegi spagette ja süüa. ja siiiiiis peale õhtust pidulikku söömaaega pidime kinno minema..bussist jäime ofkooors maha. seega mu hostmom andis oma auto noe'le (mu ilus naabripoiss) ning me läksime hoopis sellega:) jaa, heath ledger oli dark knightis tasemel..tõsiselt. (hah, ma lõpuks nägin ka siis selle filmi ära) ..ja kui kinost rääkida üldiselt. siis tagumised kohad maksavad 2 chf-i rohkem kui esimesed. ja pilet on 16 chfi umbes..(eekudesse saamiseks korruta kümnega) jaa poole filmi ajal on vaheaeg,et inimesed vahepeal välja ei jookseks. ma vaatasin eriti ehmunud näoga noe'le otsa igastahes, kui poole filmi pealt tuled põlema läksid ja kõik inimesed püsti tõusid.

mis veel. ahjaa, esmaspäeval hakkab kool lõpuks. ja esimene tund peaks keka olema. peale mida ootaksin rohkem kui tund,et minna õppealajuhatajaga rääkima..kuid noe tegi kiiresti selgeks,et kehalise jätan ära ja veedan kaks tundi temaga,sest siis ta saab mulle kooli ja kõike tutvustada. chill. jaaa homme lähen berni,et endale uued teksad osta, kuulda manni "esimese šveitsi peo" muljeid ja björniga kohtuda. internet on ikka halb muidu!!

emps, ole õnnelik, mu kolmas kõrvaauk on suht kinnikasvanud juba..nii,et nüüd on ainult kaks:)

warped

2008-09-08T16:34:00.003+03:00

esimene korrus

esimene korrus.

veel teist korrust.

täna käisin šokolaadi tehases ja mann elab ilusas kohas ja kirjutan pikalt siis kui nett hea on, sest kaotasin hetk tagasi just eriti pika teksti neti äraminemise tõttu.

Scar tissue

2008-09-03T16:24:00.003+03:00

Mu hostbrother läks boarding schooli täna. Ja see on osa teisest korrusest. Ülejäänud pilte ei saa panna,sest ohoohhhooo, nett on halb.

Ja 12.nov lähen vaatan, kuidas The Streets laval on!

Mure 1.

Šveits on selline maa,kus pooltes kohtades ei saa Visaga maksta.

Näide 1: Läksin ostma memorycardi. Hind oli soliidne 20 CHFi 2gb eest. Kuid ainult sula!!

Näide 2: Läksin saksa keele tundide vahepeal endale süüa ostma Dennerisse. Üpris suur poodidekett muidu. Ja nad ei Visa'le.

Mure 2.

Teksapüksid. Nagu ma mainisin, siis polnud mul mõtet neid eestist osta. Ehk siis emme,issi arvestage,et ma vajan teksapükse! Ja siinne saapamood on kole, seega mu saapad võiks ka tulevikus siiapoole tulla...kuigi samas mind ei häiri kui ma uued pean ostma. Ning ketse ka pole enam..ja uued on poes ootamas tegelikult!

Mure 3.

Puudub.

Meil on endiselt soe ja torm.

someone

2008-09-01T18:34:00.003+03:00

ma sain täna sinises ümbrikus kirja. selle kohta saab öelda ainult,et it made my day. ma lugesin seda kolm korda ja kui neljandat korda alustasin, naersin ikka veel. kui ma kunagi mitmemitme kuu pärast koju jõuan, siis ma võtan oma riidekapist karbi, kus on kaardid,kirjad,kleepsud..ja loen mitu korda läbi kirja,mis ta kirjutas mulle vahetult enne mu juuste värvimist. haha. ja õnnitlen Sind, mu kallis veinisõbranna, selle saladuse puhul,mis sa mulle kirjas avaldasid!!!

C'mon girl

2008-08-31T22:25:00.004+03:00

Eile käisime Bernis koos Birgidi ja Manniga, as usual. Või noh, see on juba kujunenud meie kohtumispaigaks, kus me kvaliteetaega veedame. Kusjuures on tekkinudki,et kuus eestlast,kes siin on...meie kolm oleme omaette ja ülejäänud kolm omaette ehk siis ma valisin endale need kõige kaugemad sõbrad...ja ägedamad:D Igastahes jah, Bern oli kvaliteetaeg jälle ja ütleme nii,et ega me eriti kuivaks ei jäänud:D

Täna käisime loomaaias ja ma tõdesin järjekorselt,et mul on perega vedanud,sest Andrea on täpselt nagu mina. Terve aja loivasime ringi ja rääkisime,kuidas kell 12 on liiga vara ärkata. Ja tagasitulles rongis otsustas mu hostmom mu hostõele pudeli vett peale kallata. Või noh ta tahtis seda natukene teha aga läks ülekäte. Ja Baseli loomaias on nii palju ahve,et see on ilus lausa:D Aga Kristjanile teadmiseks, et Šveitsi ahvid ei söö värvi, vaid porgandeid!

Ja kirjutage mulle, pliis. Mitte email vms, vaid päris oma käekirjaga kiri!

Birgit Orav

c/o Spicher

Im Stampf 1

5107 Schinznach Dorf

ja helistada võite ka!

+41 76 463 59 29

soul to squeese

2008-08-30T01:32:00.004+03:00

käisin täna teatris. või õigemini oli see nagu mingi festival, kus oli hästi palju esinejaid ja atraktsioone. vaatasime mingit tantsuetendust. sõnu polnud ja tants oli jama:D ja vähe sellest suutis andrea kotist tampooni, koos kampsuniga välja tõmmata ja ees istuva mehe jalge ette pillata, seega ma olin terve esimese vaatuse naerukrampides, sest kui mees taha vaatas, vaatas andrea ka taha. peale selle püüdis andrea mulle umbes 20 minti seletada,mis on pannkook. ainult,et sõna pancake peale tuli ta väga hilja. igastahes kokkuvõttes zürich meeldib mulle. (isegi rohkem kui bern) ja õnneks polnud mul digikat kaasas,sest muidu oleks see pilt teile zürichi järvest ja kõigest sellest üldse mitte nii ilusa vaate andnud, kui see tegelikult oli.

keeltekoolis pidime baseli vaatamisväärsustega tutvuma, mis tähendas seda,et olime meeskondades. minu meeskond: mina, 16-aastane Rafael Brasiiliast ja kuueteistaastane Tai tüdruk,keda kutsutakse Book'iks. ehk siis meie Annikaga kutsume teda raamatuks. (ja teist tüdrukut kutsutakse Turn'iks muidu:D) Meie linna peal vaatamisväärsustega tutvumin nägi välja nii,et Book tutvus nendega ning postkaartidega ja meie Rafiga tutvusime erinevate poodide ja McDonaldsiga (Mäkki ühines ka Rootsi Björn, kes on täiesti kindlalt kõige ägedam inimene meie grupis ja 18!!)

Ja täna otsustasime Andreaga (kes veel ei tea,siis on ta mu hostsister!) ,et me alustame oma oktoobrikuu alguse trippi Bruggist nii,et lähme esimese rongi peale,mis tuleb. Ja kui ma pole maininud, siis tripi idee on GA-d kasutades linnast linna seljakotiga trippida ja youthhostelites ööbida, umbes viis päeva:)!

Ja mu hostbrotheril on jälle pokkeriõhtu,mis kujutab endas hästi palju poisse kõrvaltoas lõugamas.

universally speaking

2008-08-28T21:13:00.004+03:00

emme-issi, te peate ära otsustama,kas tahate suusatada siin või mitte. sest mu hostmom rääkis,et šveitsis on majutus nõutud asi ehk siis normaalse hinnaga majutuse saamine on kuu aja pärast raskem ning jaanuaris suht võimatu:)

ja, kui mulle asju saadate, siis paluks oranži pluus, mana tehtud mütsi, kalkulaatorit, valgendajat ja mu süsidega harilikku, tänks:) (ega Cosmopolitan ka liiga ei teeks:D)

green heaven

2008-08-28T15:32:00.003+03:00

Eelmine reede tulin koju ja üks tädi askeldas mu toas...jah, meil on koristaja. Kui muidu mu pere eriti lihtne tundub, siis..reedel on meil koristuspäev nagu mu hostmom eile rääkima hakkas. Andrea peab oma kapi korda tegema ja teised peavad kirja panema,mis nende tubades koristaja korda peab tegema. Ma kardan,et ma ei saa hakkama. Õnneks ei oska meie pere ka ise muru niita, seega meil on aednikud ka!